DAGMAR RANG-SAAL
1. Tantsuharidustee: olulisemad õppimisvõimalused, kogemused, teetähised ...
Kuna olen Tartu tüdruk ja armastanud alati tantsida, siis alustasin oma tantsuteed Vanemuise teatri balletistuudiost. Õpetaja märkas mu suurt tahet ja annet ning soovitas minna Tallinna Balletikooli katsetele. Sain kooli sisse ja nii alustasingi 1980a.oma õpinguid Tallinna Koreograafiakoolis õp. Tiiu Randviiru klassis, mille lõpetasin 1988.
Kuigi tööd pakkusid mulle mõlemad teatrid solistina, tegi just Vanemuise teatri balletijuht ja lavastaja Ülo Vilimaa mulle pakkumise, millest oli raske loobuda. Nii läksingi kodulinna tagasi. 1988-1997a.olin teater Vanemuine balletisolist.
Esimene ballett oligi ,,Giselle", kus tantsisin nimiosa. See ballett oli juba kooliajast peale minu suur lemmik. Tänu Ü. Vilimaale, kes selle minu jaoks tagasi repertuaari tõi ja tänu erilisele Jelena Poznjakile, kes minuga oma kogemusi jagas ning minuga seda rasket tööd tegi, sai see unistus teoks. Esimestes proovides tundus, et ma ei oska isegi kahte sammu teha. Pidevalt kõlasid fraasid: „Stopp! Stopp!“ Jelena ei andnud mulle armu ja meie koostöö sai ilusa alguse.
Minu jaoks olulised ja peamised rollid teater Vanemuises:
Adam / A.Šelest ,,Giselle"-Giselle;
E.Tubin / Ü.Vilimaa ,,Kratt"-peretütar;
Tchaikovski / M.Tommingas ,,Pähklipureja"- Lumekuninganna, Rooside valsi solistipaar; Pugni / Ü.Vilimaa ,,Esmeralda"-Esmeralda;
A.L.Webber/D.Hartchenko,,Cats"- Jennyanydots
Händel/D.Hartchenko,,Händel"-solistipaar
E.Tubin / Ü.Vilimaa ,,2×9"- solistipaar jpt.
Ballett ,,Esmeralda" jäi mulle muidugi eriliselt südamesse. Mul oli olnud just operatsioon jalaga ning ei saanud mõned kuud tantsida. Vanemuise tollane balletijuht Ülo Vilimaa ootas mu paranemise ära ning sain selles balletis tantsida ja olla laval koos oma õpetajaga Jelena Poznjakiga, kes oli etenduses minu ema – see oli mulle väga suur au!
80-ndate lõpp ja 90-ndate algus oli väga keeruline aeg, ühiskonnas olid suured muutused. Ühtäkki teater polnud inimestele enam nii tähtis kui varem, kui varasema loosungite ajal „kunst kuulub rahvale“. Etendusi anti tihti pooltühjadele saalidele ja koormus oli ebastabiilne. Nägin väga vaeva, et ennast vormis hoida ja edasi areneda.
1989.aastal sain teater Vanemuine loal ja lavastaja Vassili Medvedevi abiga,10 päevaks minna õppima Kiievi Ooperi-ja Balletiteatrisse balletti ,,Paquita". Sealne trupp oli üle 100 inimese, ainult soliste oli juba mitukümmend. Käisin päevas mitmes trennis järjest ja tegin proove. Esmakordselt nägin suurt lava ja tundsin, mis tähendab tantsida, kui põrandal on suur kalle…
1997-2009 tulin Rahvusooper Estoniasse, kus minu olulisemateks rollideks olid:
Tchaikovski/Sergejev ,,Luikede järv" 2 ja 4 väikest luike, pas de trois, poola pruut;
Tchaikovski/E.Suve ,,Uinuv kaunitar" haldjad, printsess Florina;
Delibes/Mauro Bigonzetti ,,Coppelia" 3 sõbrannat;
Kallós/Murdmaa ,,Pulmareis" pulmakülaline;
Tchaikovski/Murdmaa ,,Pähklipureja" laps, pastoraal;
Solist operettides ,,Lõbus lesk", ,,,Viini veri", ,,Öö Veneetsias "Monika Wiesleri koreograafia.
Alates 2007 aastast olen ETA Tantsukooli balletiõpetaja. Õpetaja ja lavastaja tööd teen ja olen teinud ka teistes kohtades: Võimlemisklubis Jaanika, K.Kõrbi balletistuudios, Vanalinna Hariduskolleegiumis, RO Estonia laste suvelaagrites, Rakvere Muusika-ja Kunstikoolis Kaur jne.
2. Sinu jaoks olulised mõjutajad, eeskujud, õpetajad ...
Õpetajana on minu mõjutajateks olnud kindlasti minu enda parimad õpetajad balletikoolist: Ilse Adusson - väga täpne ja karismaatiline ning vägev Tiiu Randviir. Teatriaegadest: temperamentne Jelena Poznjak, tasakaalukas Rufina Noor, väga helge ja soe Helmi Puur- olen tänulik, et sain temaga tööd teha, ta oli nagu haldjas.
Olen proovinud võtta neilt üle seda parimat, mis mulle tundub õige ja mis mulle sobib.
Lisaks olen saanud end täiendada ka väljas pool Eestit.
Stockholmi Kuninglikkus Ooperiteatris (1991), kus sain õppida seitsme erineva pedagoogi käe all. Stažeerisin Malmö Linnateatris (1993). Samuti võtsin eratunde juurde Fakireni teatris. 1993a. sain enda oskusi täiendada Londoni Rahvusballetis, kus tantsisid minu klassikaaslased ja sõbrad Age Oks ja Toomas Edur. Tänu nende abile oli see võimalik ning avastasin ja õppisin esmakordselt ,,inglise stiili".
Palju on olnud kursusi ja koolitusi ning erinevaid projekte nii Eestis kui väljaspool, mis kõik on mind kindlasti mõjutanud ja õpetanud.
3. Mis sind tantsukunsti ja õpetamise juures inspireerib, köidab, sütitab?
Õpetaja töö vaimustab mind väga. Peale 20.aastat baleriinina, olen avastanud nagu uut maailma. Iga päev on nagu uus. Seda tööd tehes pead olema üdini aus, nutikas, loominguline ja erksa meelega. Teisalt on see töö ka väga vastutusrikas. Oled ju oma õpilastele eeskuju ja arvan, et midagigi su oma loomusest (ka peale balletimaailma) jääb neile külge. Inspireeriv on näha, kuidas 4 aastasest pisikesest tirtsust kasvab ilusa rühiga kaunis neiu. Kuna õpetan juba 10-ndat aastat, siis olen neid muutusi juba näinud ja näen kindlasti veel...
Lapsed ise inspireerivad mind ja ma tunnen, et mina omakorda neid. Tunnen, et minu õpilased on ,,minu lapsed". Hoolin neist kõigist tõesti väga.
4. Mõni mõte, mis sulle korda läheb ja millesse sa usud...
Kunagi jäi mulle meelde üks mõttetera: „Parim viis häid lapsi kasvatada on teha nad õnnelikuks!“ Mulle on see mõte meeldinud ja olen püüdnud selle järgi kasvatada nii oma, kui ka oma ,,teisi“ lapsi.
5. Tants liigutab…!
Tants on hinge peidetud keel!
Tantsukunst on ilus ja avar. Tantsida võivad kõik: keegi ei saa ega võigi keelata. Sa võid olla jõuline, julge, enesekindel, kuid samas ka õrn. Võid ennast kasvõi vaevu liigutada, just nii, kuidas sulle sobib. Vaadates inimesi, kuidas nad kõik erinevalt kõnnivad: tugevalt marssides, peaaegu jooksusammul, liueldes, hõljudes, ebakindlalt, kindlalt, kiirelt, aeglaselt... ning kui nüüd lisada juurde muusika, võib sedagi tantsuna vaadata.
