Koolitants on oma kahekümne kuue tegevusaastaga kujunenud üheks olulisimaks noortele ja lastele suunatud suurürituste sarjaks. Tantsimine on eesti noorte seas väga populaarne ja Koolitants on end jõuliselt määratlenud kui tantsukunsti festivali, millel on selge ja osalejate arengule suunatud eesmärk. Koolitantsu vaade tantsukunstile ja -haridusele rõhutab avatust, koostööd ja tantsuga kaasnevat eneseületust. 

Viimastel aastatel on Koolitants kasvanud aastaringseks tantsuürituste sarjaks, kus kevadhooajal jõuavad üle Eesti lavadele omaloomingulised tantsud ning algaval festivaliaastal esmakordselt ka tantsulavastused. Sügishooajal on tantsulava Koolitantsu Kompanii päralt, kus astuvad üles andekad noored tantsijad tunnustatud lavastajate käe all valminud lavastustega. 

Koolitantsu maakondlikud tantsupäevad jõuavad pea kõikidesse maakonnakeskustesse. Oodatud ei ole ainult need trupid, kes oma loominguga lõppkontserdile soovivad jõuda vaid kõik, kes soovivad tantsulaval esineda. Millal veel katsetada, proovida ja sellest kõigest rõõmu tunda kui mitte Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel? See on hea võimalus ka alles alustavatel või lihtsalt oma rõõmuks tantsivatel noortel suure festivalil lavakogemus saada ning nautida festivalimelu. 

Uus aasta toob maakondlikele tantsupäevadele ühe suure muutuse. Alles jääb tantsude jaotus vanuseastmete kaupa kuid tantsužanritele anname vaba voli, et tantsudes saaks loovust rakendada ilma reglemendis toodud piiranguteta.. Koolitants on laste ja noorte loomefestival. Me väärtustame loovust laiemalt ning soovime seda piirata mitte rohkem kui festivali korraldamiseks tõesti tarvis on. 

Ühe uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi programmi tagasi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali. Kuna Koolitants on loomefestival, siis žürii ja lavastusmeeskonna poolt valituks osutumisel peab lavale tooma särava ja värske töö, mis annab võimaluse ka vähem koos tantsinud kooslustele. Igasuguse kunsti hindamisel, nii ka tantsukunsti puhul, on sees suur annus subjektiivsust, mis tuleb kaasa hindaja enda maitse- ja elukogemusega. Tantsukunst on elav, laval sündiv etenduskunstide vorm ning noorte puhul seda kindlatesse žanri- ja stiiliraamidesse suruda ei ole põhjust. Kui spordivõistlustel on kohtunike eesmärk jälgida reeglitest kinnipidamist ja soorituse vastavust reglemendile, siis Koolitantsu žüriiliikmed on justkui festivali kunstilised juhid. 

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib 2020. aastal välja lavastusmeeskond. Jüri Naela ja Kadi Aare  ülesandeks on koostada kontsert, mida nemad soovivad publikule ja osalejatele pakkuda, lähtudes Koolitantsu eesmärkidest ja lavastajate kunstilisest nägemusest. Tantsupäevasid juhivad vaheldumisi Ott Nool ja Inger ning alates piirkondlikest tantsupeävadest jõuavad esmakordselt lavale ka noorte tantsulavastused. Lisaks saab näha Koolitantsu Kompanii tantsufilmi “Jäljed” ning veel rohkem tantsida kõrvaklapidiskol. Koolitants oli ja jääb ka tulevikus tantsunoortele selleks kohaks, kus oma oskusi teistega jagada, võtta kunstilisi riske ja proovida põnevaid lahendusi. Tantsimisega kaasnevat ühestegemise, -jagamise ja eneseületamise rõõmu on võimatu millegagi segamini ajada. Innustagem noori julgema ja oma tantsuteed nautima. 

Raido Bergstein
Festival Koolitants peakorraldaja

Tähtsad kuupäevad:

17.01-16.02 maakondlikud tantsupäevad

30.01 tantsulavastuste registreerimise tähtaeg videovooru.

20.02 maakondlike tantsupäevade žürii kuulutab välja piirkondlikele tantsupäevadele valitud tantsud

7.03-15.03 piirkondlikud tantsupäevad

19.03 Lõppkontsertide lavastusmeeskond kuulutab välja lõppkontsertidele valitud tantsud.

11.-12.04 Lõppkontserdid Viljandi Ugala Teatris