🌫 Mihkel Ilus (1987) on kunstnik, kelle peamine fookus asub maali laiendatud väljal. Oma praktikas keskendub Ilus maali kogemuse füüsilisusele ja ajalisusele. Tema suuremõõtmelised installatsioonid lahkavad näitusekultuuri spetsiifikat ja materjalidega kaasnevaid psühholoogilisi aistinguid. Läbi maalikunsti de- ja rekonstrueerimise tahab Ilus anda sellele meediumile tagasi vabadust, mida läbi aja on individualistlikult läbi trööbatud. Ilus seega soovib maalikunstile uusi võimalusi luua.

🌫 Marion Jõepera (1982) on rännakudramaturgiale keskendunud matkaja ja teekonnadisainer, kes kasutab dramaturgilisi vahendeid teatrielamuste, teenuste ja seikluste loomisel. Ta on kaitsnud 2017. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktoritöö teemal "Ruumitaju loomine ja suunamine kui postdramaatilise dramaturgi peamine töövahend". Hetkel elab ja töötab ta Inglismaal.

🌫 Merike Estna (1980) on kunstnik, kes tegeleb maalikunsti meediumi piiride kompamisega, olgu tulemuseks siis maal kui ruum, maal kui riietus, maal kui kook või maal kui vaip. Oma töödes toob Estna paralleeli DJ-tööga: nii nagu DJ sämplib muusikat, kasutab Estna maalides korduvaid elemente, viipekeele märke, pintslitõmbeid, sümboleid kui viiteid. Traditsiooniliste käsitöötehnikate kasutamisega tõstatab Estna küsimusi maalikunsti maskuliinsusest, millega on ajalooliselt tõmmatud terav piir kunsti ja käsitöö vahele.
Estnal on lõpetanud maalikunsti bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias ja magistrantuuri Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledžist.