Foto: @sanchesphotography

Eesti Tantsuagentuuri ja kohalike kultuurikorraldajate koostöös jätkuv TantsuMENÜÜ programm esitleb maikuus Saksamaa Teatro 4Garoupas liigutavat tantsulavastust “BLOOOM”. See kogu perele mõeldud poeetiline lavateos, mis räägib kasvamisest ja elu suurte küsimuste avastamisest, tuuritab üle Eesti 20. maist kuni 24. maini 2025.

“BLOOOM” jõuab Eesti publikuni:
20.05 kell 11:00 Kuressaare Kultuurikeskuses
21.05 kell 18:00 Kärdla Kultuurikeskuses
22.05 kell 18:00 Elva Kultuurikeskuses
23.05 kell 18:00 Kunda linna klubis
24.05 kell 14:00 Põltsamaa Kultuurikeskuses

“BLOOOM” viib vaatajad peategelase Gargardenia sisemaailma. Tüdruk, kes on väsinud täiskasvanute pidevast hellitlevast ja kohati ka halvustavast suhtumisest, tunneb end justkui hooleta jäetud toataimena, mis peab kasvama ja õitsema isegi siis, kui teda ei toideta korralikult. Lavastus jälgib tema julget sammu tundmatusse välismaailma, mis esialgu näib heidutav, kuid peagi avab ukse hämmastavatele avastustele looduses, muutes tema arusaama elust. See on lugu julgusest, uudishimust ja looduse muutvast jõust.

Koreograafia: Andreas Denk, 
Dramaturgia: Arno Kleinofen
Loovprodutsent: Bebê de Soares / Teatro 4Garoupas
Peaosas: Eugênia Labuhn

Lavastus on mõeldud vaatajatele alates 5. eluaastast ning kogu perele.

Kestus: 40 minutit


Foto: @Oliver Streamer

Toetajad: Loov Euroopa, SPARSE Plus, Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus, Perform Europe.

TantsuMENÜÜ on Eesti Tantsuagentuuri poolt ellu kutsutud tantsulavastuste programm, mille eesmärk on tuua kvaliteetseid ja mitmekülgseid tantsuelamusi laiema publikuni üle Eesti, eriti maapiirkondades. Programm pakub nii Eesti kui ka rahvusvaheliste tantsukunstnike loomingut, rikastades kohalikku kultuurielu. TantsuMENÜÜ ja lavastuse “BLOOOM” Eestisse jõudmist toetavad Loov Euroopa projekt SPARSE Plus, Eesti Kultuurkapital ja Perform Europe.

Kajastused:
Poeetiline tantsulavastus kõneleb kasvamisjulgusest ja uudishimust. Inna Grünfeldt, Virumaa Teataja, 21.05.2025

www.tantsumenüü.ee
www.teatro4garoupas.com

Ootame ETA Tantsukooli sõpru ja toetajaid ETA teatrisaali, kus koduses ja õdusas keskkonnas esinevad Eesti Tantsuagentuuri nais- ja C-segarühm, ETA naisvõimlejad, Tantsuansambel Lee põhikoolirühm, noorem segarühm ja valiksegarühm oma hooaja repertuaariga.

Lisaks on võimalik näha killukest Eesti Tantsuagentuuri neiduderühma lavastusest ,,Kuskil miskit toimub – EESTLASED!?’’ ning ETA Tantsukooli tantsijakoolituse II kursuse õpilased astuvad lavale oma loodud etüüdidega, mis on inspireeritud eesti tantsu tunnist õpitud materjalist.

Kontsertõhtu on kahevaatuseline. Vaheajal on meil avatud toredad KODUKOHVIKUD, seega haarake kaasa sularaha, et nautida koduseid küpsetisi, mille noored on ise valmistanud hinge ja armastusega!

Pilet 12€
Eelkooliealistele on sündmus tasuta.

Piletid on müügil SIIN.

Kontserdi lavastaja: Liisa Laine
Tehniline tugi: Joosep Kurm, Kaidi Laine

Sel hooajal toimetasid tantsijakoolituse II kursuse tantsijad õpetaja Liisa Laine käe all tutvudes eesti tantsu, pärimuse ja kultuuriga. Harjutatud on põhisamme, tantsitud nii pärimus- kui lavatantse, pööratud kõik peapeale ning põimitud kaasaegseid liikumisi õpitud materjaliga. Kontsertõhtul astuvad noored üles omandatud repertuaari ning enda loodud etüüdidega. Etüüdide muusika on valitud Oopuse albumilt ,,FOLK ON ACID’’.

Kursusel tantsivad: Freya Suné Theresa Purga, Marii Marleen Jõuvald, Anna Maria Orasmäe, Hanna-Loore Hunt, Kadri Klanberg, Karoliina Sepp, Kärolin Hamburg, Laura Raudmets, Natali Vallner

Lavastus ,,Kuskil miskit toimub – EESTLASED!?’’ on valmimisjärgus etendus, kus otsitakse-leitakse-mõtestatakse lahti eestlasi eriilmeliselt. Millise kuvandi on loonud meile meie esivanemad ning millised eestlased oleme me tänapäeval. Eesti Tantsuagentuuri neiduderühm toob sel õhtul esmakordselt vaatajate ette väikese killukese lavastusest, kus põimuvad kaasaegsed liikumised eesti rahvatantsuga.

Rõõm on kohtuda meie verivärske Eesti Tantsuagentuuri C-segarühmaga, kes võttis ette teekonna pürgida selleaastasele üldtantsupeole ,,ISEOMA’’.

KONTSERTIDE PILDIGALERIISID VAATA SIIT.

Koolitantsu 31. hooaeg sai piduliku lõpu Paide Muusika- ja Teatrimajas.

3. ja 4. mail toimunud Festivali Koolitants 2025 lõppkontserdid tõid Eestimaa südamesse Paidesse kokku 1500 last ja noort üle terve riigi. Kolmel pidulikul kontserdil sai laval näha erinevas vanuses laste ja noorte selle festivaliaasta eredamaid stiili- ja žanrinäiteid.

Koolitants toimus sel aastal kaheetepilisena. Veebruaris ja märtsis jõudsid teatri- ja kontserdimajade lavadele üle Eesti 16 maakondliku tantsupäevade kontserti, kus lavale astusid pea 5500 noort tantsijat. Maakondlikelt tantsupäevadelt kutsusid žüriiliikmed Tiina Ollesk, Sandra Põld ja Juulius Vaiksoo ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii lõppkontsertidele esinema 100 tantsu, sooviga anda hea ülevaade laste ja noorte tantsuhuviharidusest üle kogu Eesti ja seda kõigis vanuseastmetes.

Festivaliaastat kokku võttes tõdeb peakorraldaja Raido Bergstein, et noorte tantsu maastik Eestis on tõeliselt mitmekesine. Bergsteini sõnul sai õppkontsertidel näha tantse, mis olid maakondlike tantsupäevade žüriile ja noortežüriile silma paistnud nii sisu, eakohase tehnilise meisterlikkuse kui ka lavalise kohalolu ehk kunstilise terviku poolest. ”Võib uhkusega öelda, et kontserdid olid tugevad ja terviklikud ning pakkusid publikule väärt elamuse. Koolitants on aastakümneid olnud noorte tantsijate ja juhendajate loovuse, kasvu ja eneseväljenduse platvorm, mille eesmärk on väärtustada tantsukunsti, pakkuda noortele lavakogemust ning tugevdada Eesti tantsuhariduse ja -kultuuri jätkusuutlikkust. Kõiki neid tegevusi oleme jätkanud ka sel aastal. Keerulistest aegadest ning festivali mahu mõningasest vähenemisest hoolimata olme taas sõitnud läbi kogu Eesti, vaadanud sadu ja sadu tantse, vestelnud vestlusringides ning nautinud lisaks noorte tantsule kõikidel kontsertidel ka professionaalseid külalisesinejaid”.

Festivali žüriijuht Aneta Varts toob esile, et tantsupäevadelt jäid eriliselt meelde tantsud, kus loomingusse olid kaasatud tantsijad ning nende endi mõtted erinevate teemade avamiseks. “Laste silmis särav tegutsemisrõõm, mis tekib juhendajate ja noorte ühisest pingutusest, on kõige parem motivaator tantsuteel jätkamiseks,” ütleb Varts. “Selle kõige taga on haritud tantsuõpetajate pühendunud töö, mis jätab sügava jälje ja kinnitab veelkord, kui oluline on järjepidev tantsuharidus. Meil pole Eestis tantsijate või huvi puudust, vaja on vaid rohkem eneseteostuse võimalusi loomingulises õhkkonnas, mis on ka meie festivali üks olulisemaid väärtuseid”.

Maakondlike tantsupäevade žürii liige Juulius Vaiksoo rõhutab, et heal ja kvaliteetsel tasemel tantsuhuviharidus on oluline üle riigi. “Loodame, et lisaks noorte tantsu pealekasvule Eestimaa suuremates tõmbekeskustes on võimalus lastel ja noortel kvaliteetsest tantsuharidusest osa saada ka väiksemates kohtades”.

Kontserte juhtisid noored tele- ja teatritegelased Aaron Thor Härm ja Oliver Reimann.

Külalisena astus kõigil kolmel kontserdil lavale ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel, kes esitasid katkendeid šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuest tantsulavastusest “Räägi välja”. 

Koolitants 2025 publiku lemmikuks kuulutati Pärnu-Jaagupi SK Mudilased tantsuga “Sipsiku maailm”, autoriks ja juhendajaks Kätry-Lisette Kuusik.

Festival Koolitants on Eesti suurim ja mõjukaim noorte tantsufestival, mille kese on tantsulooja ja noore esitaja eneseväljendusel, loomingulisusel ning arengul. Festivali sisu ja vormi kujundavad tantsuõpetajate, koreograafide ja noorte tantsijate koostöös sündivad ning tantsukeele mitmekesisust esile toovad lavateosed, esindades eri žanre alates loov- ja showtantsust kuni tänava- ja kaasaegse tantsuni. Koolitantsu kontseptsioon väärtustab loomingulist mitmekesisust ja isikupära, kus hinnatud on tants kui terviklik lavateos. Festival soodustab professionaalsete ja harrastuskunstnike dialoogi, pakkudes noortele kokkupuudet tantsumaailma eri tahkudega – lavastamisest ja esinemisest kuni tagasiside saamise ja vastlusringides osalemiseni. Lisaks osalejate eneseväljendusele on Koolitantsul oluline roll Eesti tantsukultuuri elujõulisuse hoidmisel. Läbi aastate on siit sirgunud paljud praegused tunnustatud tantsijad, koreograafid ja õpetajad.

Kõik lõppkontsertidel esinenud tantsud leiab siit:
3.05 I lõppkontsert, vaata SIIT.
3.05 II lõppkontsert, vaata SIIT.
4.05 III lõppkontsert, vaata SIIT.

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.

Tants on kunst!

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli


TERE TULEMAST KOOLITANTS 2025 PIDULIKELE LÕPPKONTSERTIDELE!


3. MAIL KELL 12.00 ALGAVA KONTSERDI KAVA VAATA SIIT.
(algkool ja põhikooli noorem vanuseaste)

3. MAIL KELL 18.00 ALGAVA KONTSERDI KAVA VAATA SIIT.
(gümnaasium+ vanuseaste)

4. MAIL KELL 14.00 ALGAVA KONTSERDI KAVA VAATA SIIT.
(eelkool ja põhikooli vanem vanuseaste)


Eesti tantsuhuvihariduse aasta suursündmuse Festivali Koolitants 2025 pidulikud lõppkontserdid on käes!

Eesti Tantsuagentuuri eestvedamisel kolmekümne esimest korda toimuv laste ja noorte omaloominguliste lavatantsude Festival Koolitants 2025 on sel aastal teatri- ja kontserdimajade lavadele toonud tuhandeid noori tantsijaid üle Eesti. Veebruaris ja märtsis toimunud maakondlikelt tantsupäevadelt kutsusid žüriiliikmed Tiina Ollesk, Sandra Põld ja Juulius Vaiksoo ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii lõppkontsertidele esinema 100 tantsu.

Koolitants on aastakümneid olnud noorte tantsijate ja juhendajate loovuse, kasvu ja eneseväljenduse platvorm, mille eesmärk on väärtustada tantsukunsti kui mõtestatud tervikut, pakkuda noortele lavakogemust ning tugevdada Eesti tantsuhariduse ja -kultuuri jätkusuutlikkust.

„Koolitants ei ole pelgalt konkurss ega festival, vaid noorte jaoks kogemus, mis toetab nende enesekindlust, äratab empaatiat ning annab võimaluse end nähtavaks teha,” ütleb festivali peakorraldaja Raido Bergstein. “Siin saavad tantsijad lavale tulla oma ideede ja jutustustega, pakkudes publikule imelisi vaatemänge noori endid ja laiemat ühiskonda kõnetavatel teemadel. Kartmata sealjuures eksida või “võistlustules” halvemat kohta saada”. “Lõppkontserdid on tänu ja kummardus kõikidele tantsijatele, juhendajatele ja tantsu toetajatele,” lisab Bergstein.

Kontserte juhivad Oliver Reimann ja Aaron Thor Härm, kaks säravat noort tele- ja teatrimaailmast, kelle kaasahaarav rõõmsameelsus ja šarm loovad pidulikel lõppkontsertidel erilise ja meeldejääva õhkkonna.

Külalisena astub laval üles ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel katkenditega šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuest tantsulavastusest “Räägi välja”. Alles tuleval sügisel täispikkuses esietenduv “Räägi välja” sukeldub liikumise ja tantsu jõusse, et murda vaikuse erinevaid vorme. Ammutades inspiratsiooni Audre Lorde’i mõttest “meid ei halva mitte erinevus, vaid vaikus”, uurib lavastus, kuidas saame tantsu kaudu luua dialoogi ja julgustada üksteist rääkima ka siis, kui teised vaikivad. Kuidas luua turvalist ruumi, kus rääkida ja kuulata? Kuidas toetada üksteist, et julgeksime olla ausad ja haavatavad? Anna Kenricku lavastus otsib neid vastuseid läbi tantsijate kehade, liikumise ja emotsioonide, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva, samas toetava kogemuse. “Räägi välja” on üleskutse vaikuse murdmiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning vastastikuseks toetuseks liikumise keeles.

Festival Koolitants on Eesti suurim ja mõjukaim noorte tantsufestival, mille kese on tantsulooja ja noore esitaja eneseväljendusel, loomingulisusel ning arengul. Festivali sisu ja vormi kujundavad tantsuõpetajate, koreograafide ja noorte tantsijate koostöös sündivad ning tantsukeele mitmekesisust esile toovad lavateosed, esindades eri žanre alates loov- ja showtantsust kuni tänava- ja kaasaegse tantsuni. Koolitantsu kontseptsioon väärtustab loomingulist mitmekesisust ja isikupära, kus hinnatud on tants kui terviklik lavateos. Festival soodustab professionaalsete ja harrastuskunstnike dialoogi, pakkudes noortele kokkupuudet tantsumaailma eri tahkudega – lavastamisest ja esinemisest kuni tagasiside saamise ja vastlusringides osalemiseni. Lisaks osalejate eneseväljendusele on Koolitantsul oluline roll Eesti tantsukultuuri elujõulisuse hoidmisel. Läbi aastate on siit sirgunud paljud praegused tunnustatud tantsijad, koreograafid ja õpetajad.


Ilusaid tantsuelamusi soovib kogu Koolitantsu tiim!


Täname: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Haridusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Paide linn, Valga vald, Pakenditööstus, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.


Fotod: Raido Bergstein

ETA Tantsukooli 19. lennu lõpulavastus “M3̅NU74M3” uurib kehastatud mälu – seda, kuidas puudutused, lõhnad, helid ja visuaalsed kogemused võivad inimestes äratada mälestusi. Lavastuse tuumaks on arusaam, et erinevad ühendused, mida meie ajus luuakse, võivad tähendada inimestele erinevaid asju sõltuvalt nende vanusest, kogemustest ja kultuurilisest taustast. Noorema põlvkonna jaoks on need ühendused sageli kujunenud digitaalses ja virtuaalses maailmas, mis erineb suuresti varasemate põlvkondade tajuruumist.

Lavastus mängib atmosfääride loomisega, mis viitavad äratuntavale reaalsusele, kuid jäävad selleks saamata – peegeldades noorte kogemusi ja loodud seoseid. Õhtu jooksul on võimalus igaühel lubada endal suhestuda või mitte suhestuda,  tunda või mitte tunda, järeldada või mitte järeldada. On võimalik minna teemade lainetega kaasa ja on võimalik lihtsalt olla loodud keskkonnas.  Tants ja liikumine on protsessis kesksel kohal, pakkudes noortele osalejatele võimalust uurida liikumise ühendavat ja transformeerivat jõudu.

ETENDUSED:
Esietendus: 1. mai 2025 kell 17:00
2. mai 2025 kell 17:00
3. mai 2025 kell 17:00 broneeritud etendus + aktus

PILETID:

Täispilet 16€
Sooduspilet 11€
Õpilane / üliõpilane / õpetaja / pensionär / ETA Tantsukooli 19. lennu lõpetaja
Kuni 6a laps tasuta

Pileteid etendustele saab osta SIIT.


Lavastaja ja juhendaja: Helena Pihel
Koreograaf ja dramaturg: Rūta Ronja Pakalne
Helikunstnik: Ando Naulainen
Kunstnik ja stsenograaf: Karmen Teesi Pregel
Valguskunstnik: Marita Keskküla
Tehniline lahendus: Joosep Kurm
Tehniline tugi: Henrik Mürk
Kaasloojad ja etendajad: Heliisa Pohlak, Paula Mett, Katariina Andrejev, Annabel Mürk, Astrid Julia Kunnas, Cathleen Kaasan, Herta Ing Juurmann, Liisbeth Laanisto, Lusine Kechek, Simona Eeljõe, Anne Liina Mürkhain.
Lavastus on loodud ETA Tantsukooli lõputööna
Kestus: 1h10m

 

Helena Pihel – koreograaf ja lavastaja
Helena on lavastuse keskne looja, kes ühendab erinevate valdkondade ekspertiisi ühtseks tervikuks. Tema roll on juhtida loomeprotsessi, hoida fookuses lavastuse põhiteemat ning tagada, et kõik elemendid – liikumine, heli, visuaalid ja valgus – toetaksid ühtselt narratiivi ja publiku kogemust. Helena toob protsessi sügava arusaama noorte tantsijate vajadustest ja potentsiaalist, andes neile ruumi avastada ja areneda.

Rūta Ronja Pakalne – koreograaf ja dramaturg
Rūta on liikumise täpsuse ja nüansside meister. Tema töö keskendub sellele, et iga liigutus kannaks endas tähendust ja oleks seotud lavastuse üldise dramaturgiaga. Rūta aitab vaadelda liikumist narratiivse vahendina, luues silla füüsilise ja emotsionaalse väljenduse vahel. Tema oskus tuua esile liikumise väiksemad detailid muudab lavastuse koreograafia sisukaks ja kihiliseks.

Ando Naulainen – helikujundaja
Ando, kes on kogenud filmitegija ning kunstnikuna kursis kaasaegsete trendidega, toob helikujundusse ainulaadse võime luua atmosfääre ja narratiive. Tema töö aitab luua keskkondi, mis justkui viitavad millegi äratuntavale, kuid jäävad samas nihestatud ja unenäoliseks – lubades seega vabadust tõlgendusele.

Karmen Teesi Pregel – kunstnik ja stsenograaf
Karmen on noor kunstnik, kelle erialane tundlikkus visuaalsete märkide ja materjalide suhtes lisab lavastusele värskust ja tänapäevasust. Ta mõistab, kuidas erinevad materjalid, riided ja visuaalsed elemendid mõjutavad noorte publiku tähendusloomet. Tema töö keskendub sellele, et lavastusruum ja kostüümid oleksid samal ajal abstraktsed ja kõnekad, pakkudes publikule nii tõlgendamisvõimalusi kui ka tuttavlikke vihjeid.

Marita Keskküla – valguskujundaja ja valgustehnik
Marita on kunstnik, kes loob valgusega nähtamatuid sildu vaataja ja lavaloo vahel. Marita ühendab loomingulise valguskujunduse ja tehnilise täpsuse, programmeerides valgussüsteemi nii, et iga valgusvihk toetaks igakülgselt noorte etendajate lavalist kohalolu ja eneseväljendust. Tema valguskujundus toob lavale loomeprotsessis valminud erinevad maailmad ja emotsioonid, mida ta tundlikult täpses toosis õigel hetkel loo edasi andmiseks võimendab.

 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus
Produktsioon: Eesti Tantsuagentuur

Tants liigutab!

Šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuslavastus “Räägi välja” sukeldub liikumise ja tantsu jõusse, et murda vaikuse erinevaid vorme. Ammutades inspiratsiooni Audre Lorde’i mõttest “meid ei halva mitte erinevus, vaid vaikus”, uurib lavastus, kuidas saame tantsu kaudu luua dialoogi ja julgustada üksteist rääkima ka siis, kui teised vaikivad.

“Räägi välja” on tantsulavastus inimsuhete dünaamikast, mis tihti peegeldab laiemat ühiskondlikku olukorda. Kuidas luua turvalist ruumi, kus rääkida ja kuulata? Kuidas toetada üksteist, et julgeksime olla ausad ja haavatavad? Anna Kenricku lavastus otsib neid vastuseid läbi tantsijate kehade, liikumise ja emotsioonide, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva, samas toetava kogemuse. “Räägi välja” on üleskutse vaikuse murdmiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning vastastikuseks toetuseks liikumise keeles.


Esietendus: 3. mail 2025 Paide Muusika- ja Teatrimajas

Koreograaf, lavastaja: Anna Kenrick
Tantsijad: Mariann Onkel, Daniela Privis, Marko Reitalu, Juulius Vaiksoo
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Kostüümikujundaja: Karmen Teesi Pregel

Kestus: ~ 20 minutit

Produktsioon ja tehniline teostus: Eesti Tantsuagentuur

Lavastuses kasutatud heli:
Voice Over – Marianne
Little Orc – Niklas Paschburg, Andy Barlow
Waltz – Balanescu Quartet
Helikopter – Daniel Selke Sebastian Selke, Ceeys
Lost and Found – Daniel Selke, Sebastian Selke, Ceeys

Stepptantsu- ja rütmikalavastus “Rhythmus” toob lavale eriilmeid legendaarsete stepptantsijate saja aasta tagustest etteastetest. Olles ühtlasi ka uute tuulte otsinguil, näeme steppi lavastuses liikuva ja hoogsa tantsuna, aga kuuleme ka muusikastiilina.
Vaatleme seda kõike läbi kahe ärevushäire ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) all kannatava tegelase. Kuidas õnnestub neil muusika ja tantsu abil oma häireid vaos hoida ja üksteist raskustest üle aidata?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on ärevushäirele mitmes mõttes vastanduv.
Esimesele on omane pumbata suur kogus dopamiini ajju, mis hoiab inimest rakkes mingi tegevusega. Hetkel kui ilmub ellu uus ning huvitav asi, jääb eelmine katki ja nii võib pooleli jäänud tegevusi kuhjuda rusuvalt palju.
Teine soovib korrapära ja rutiini. Kõik peab olema omal kohal ja igasugune segadus, korrapäratus ning lõpetamatus teeb inimese ärevaks. Seepärast kipub ärevushäire ka inimest hoiduma paikadest ja olukordadest, kus neil pole täit kontrolli olukorra üle.
Need häired pole miski, mida saab välja ravida. Tuleb leida viise nendega toime tulemiseks ja edasi toimetamiseks.

Lavastaja–koreograaf: Allar Valge
Koreograaf: Veronika Smolina
Tantsijad: Allar Valge, Michał Wierzbowski / Matthew James Jordan / Veronika Smolina
Dramaturg: Erik Richard Salumäe
Muusikaline kujundus ja heli: Kärt Anton
Stenograafia assistent: Nele Sooväli
Valguskujundaja: Joosep Kurm
Lavakujunduse tehniline teostaja: Kristjan Pärnamägi (Lindenhill)
Graafiline disain, fotod ja videod: Kadi Aare
Korraldus ja tehniline teostus: Eesti Tantsuagentuur

Esietendus: 16. september 2023 Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis

Kestus: 50 min
Soovituslik vanus: alates 7-ndast eluaastast

Eesti Tantsuagentuuri ja kohalike kultuurikorraldajate eestvedamisel toob TantsuMENÜÜ tantsuetendused kõikjale Eestis.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Creative Europe, SPARSE Plus

www.tantsumenüü.ee

Foto: Raido Bergstein

 

Allar Valge on lõpetanud TLÜ koreograafia BA 2018. aastal ja pärast seda tegutsenud vabakutselise tantsija ning koreograafina. Esimesed kokkupuuted stepptantsuga ulatuvad juba umbes 20 aasta taha. “Rhythmus” on Allari teine tantsulavastus.

Matthew James Jordan alustas oma tantsijateed juba 6-aastaselt. Ta on õppinud nii stepptantsu, balletti kui ka kaasaegset tantsu ning töötab praegu tantsija ja repetiitorina Vanemuise teatris. Lisaks on ta tegelenud koreograafi, lavastaja ning heliloojana. Tants on tema jaoks kõik – rütmid ja tunded, mis loovad mõtteid ja seoseid.

Veronika Smolina on 17-aastane stepp-tantsija, kes alustas oma tantsuteed juba nelja aastasena, õppides mitmete professionaalide käe all. Tema mentoriteks on Andrew Nemr ja Jason Rodgers. Tants ja rütm on tema kutsumus!

Erik Richard Salumäe on lavastaja-näitleja, kes töötab alates 2022. aastast Theatrumis. Ta on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli ja seejärel osalenud lavastuprotsessides nii Tallinnas kui ka Tartus.

Nele Sooväli on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2010. aastal ning tegutsenud aktiivselt vabakutseline teatrikunstnikuna sellest ajast peale luues kujundusi nii tantsu kui draama lavastustele.

Kärt Anton on lõpetanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusika ja helitehnoloogia erialal. Peale õpinguid on ta osalenud erinevates muusika- ja teatriprojektides peamiselt lauljana aga ka näitlejana ning helilooja-ja kujundajana.

Kajastused: 

Kaasahaarav stepptants lennutab vaataja endaga põnevasse rütmide maailma. Kaisa Kattai, Elva valla leht, 9.05.2024

ARVUSTUS | Aktiivsus- ja tähelepanuhäirest stepptantsu keeles. Ilona Vapper, Eesti Päevaleht, 4.10.2023

Arvustus. Kastist välja rütmid. Iiris Viirpalu, ERR kultuuriprotaal, 24.09.2023

 

 

Dance Performance “Rhythmus”

Rhythmus is a tap dance and rhythm performance that shows the special aspects of tap dance. Rhythmus is bringing to the stage references from the performances of legendary tap dancers a hundred years ago, but also looking for something new – we see tap as a moving and energetic dance, but we also hear it as a musical style.

The performance looks at this through two characters, one with an anxiety disorder and the other with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD). How do they manage to keep their disorders under control and help each other overcome difficulties through music and dance?

Director-choreographer: Allar Valge
Choreographer: Veronika Smolina
Dancers: Allar Valge, Matthew James Jordan / Veronika Smolina
Dramaturg: Erik Richard Salumäe
Sound design: Kärt Anton
Stenography assistant: Nele Sooväli
Graphic design: Kadi Aare
Production and technical implementation: Estonian Dance Agency

Premiere: September 16, 2023 in the theater hall of the Estonian Dance Agency

Duration: 50 min

Foto: Raido Bergstein

 

DanceMENU (TantsuMENÜÜ under Estonian Dance Agency) is Estonian dance touring programme for rural communities. The purpose of DanceMENU is to bring dance to a new audience outside of the usual dance stages.

Supported by: Estonian Cultural Endowment, Estonian Centre of Folk Culture, Pakenditööstus, SPARSE Plus, Creative Europe

Eesti tantsuhuvihariduse aasta suursündmuse Festivali Koolitants 2025 pidulikud lõppkontserdid toimuvad 3. ja 4. mail Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Lavale jõuavad kolm kontsertetendust:
Laupäeval, 3. mail kell 12.00 on laval algkooli ja põhikooli noorema vanuseastme tantsijad ning kell 18.00 gümnaasium+ vanuseastme tantsijad.
Pühapäeval, 4. mail kell 14.00 algaval kontserdil astuvad lavale eelkooli ning põhikooli vanema vanuseastme tantsijad.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud leiad SIIT.

Eesti Tantsuagentuuri eestvedamisel kolmekümne esimest korda toimuv laste ja noorte omaloominguliste lavatantsude Festival Koolitants 2025 on sel aastal teatri- ja kontserdimajade lavadele toonud tuhandeid noori tantsijaid üle Eesti. Veebruaris ja märtsis toimunud maakondlikelt tantsupäevadelt kutsusid žüriiliikmed Tiina Ollesk, Sandra Põld ja Juulius Vaiksoo ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii lõppkontsertidele esinema 100 tantsu. Koolitants 2025 tantsupäevad toimuvad sel aastal kaheetapilisena.

Kolmel pidulikul lõppkontserdil saab laval näha erinevas vanuses laste ja noorte selle festivaliaasta eredamaid stiili- ja žanrinäiteid. Kui maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik tantsu harrastavad lapsed ja noored, siis Koolitantsu lõppkontserdid on eriline ja inspireeriv läbilõige kogu festivaliaastast, mida ilmestavad žürii poolt esinema kutsutud tantsud.

Festivali peakorraldaja Raido Bergsteini sõnul jõuavad lõppkontsertidele tavapäraselt umbes 50 tantsu, kuid pärast selle aasta piirkondlike tantsupäevade ärajäämist avanes võimalus esitleda lõppkontsertidel laiemat läbilõiget Eesti tantsuhuviharidusest. Lavale jõudvad 100 omaloomingulist tantsu peegeldavad noorte tantsijate kirglikkust ja juhendajate pühendumust. Peakorraldaja sõnul seab kontsertide suurus küll korralduslikud piirid, kuid hoolikalt valitud repertuaar tagab publikule meeldejääva ja nauditava kogemuse, tuues esile tantsuhuvihariduse rikkuse nii üleriiklikul kui ka maakondlikul tasandil.

Kontserdijuhid Oliver Reimann ja Aaron Thor Härm on kaks säravat noort tele- ja teatrimaailmast, kelle kaasahaarav rõõmsameelsus ja šarm loovad pidulikel lõppkontsertidel erilise ja meeldejääva õhkkonna.

Külalisena astub laval üles ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel katkenditega šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuest tantsulavastusest “Räägi välja”. Alles tuleval sügisel täispikkuses esietenduv “Räägi välja” sukeldub liikumise ja tantsu jõusse, et murda vaikuse erinevaid vorme. Ammutades inspiratsiooni Audre Lorde’i mõttest “meid ei halva mitte erinevus, vaid vaikus”, uurib lavastus, kuidas saame tantsu kaudu luua dialoogi ja julgustada üksteist rääkima ka siis, kui teised vaikivad. Kuidas luua turvalist ruumi, kus rääkida ja kuulata? Kuidas toetada üksteist, et julgeksime olla ausad ja haavatavad? Anna Kenricku lavastus otsib neid vastuseid läbi tantsijate kehade, liikumise ja emotsioonide, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva, samas toetava kogemuse. “Räägi välja” on üleskutse vaikuse murdmiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning vastastikuseks toetuseks liikumise keeles.

PILETID

Lõppkontsertide piletid on müügil fienta.com.
Täispilet 15€ (üks kontsert)
Laps / Õpilane / Õpetaja / Pensionär 10€
Päevapilet 25€
Grupipilet 8€ (alates 10. inimesest)
NB! Grupipiletite ostmiseks kirjuta oma soovist aadressil info@tantsuagentuur.ee

NB! Kontserdipäeval on piletid müügil vaid kohapeal.

Eelmüük Fientas lõpeb kontserdipäevale eelneval hilisõhtul.
Piletihinnad sisaldavad käibemaksu.

Meelespea piletiostjale ja saalis viibivale publikule
* Austame noori esinejaid ja käitume vastavalt teatrietiketile – Koolitantsu lõppkontsertidel palume tantsude vahel saali ja saalist välja mitte liikuda. Teeme seda vaheaegadel. Samuti ei käi teatrikülastuse juurde helendavad telefoniekraanid.

* Eelmüügist ostetud piletid tuleb kohapeal vahetada käepaela vastu. Istekohad on nummerdamata.

*Korraldaja ei vaheta pileteid ümber ega osta tagasi. Veendu eelnevalt, kas ostad piletid õigele kontserdile.

* Pilet tuleb osta kõikidel kontserdikülastajatel, v.a. tantsijatel, tantsupäeval esitlusele tulevate tantsude autoritel-juhendajatel ja truppide saatjatel ning kuni 3-aastastel pealtvaatajatel.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Haridusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Paide linn, Valga vald, Pakenditööstus, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.

#tantsonkunst
#koolitants

Foto: Raido Bergstein

Eesti noorte tantsuhuvihariduse aasta suursündmuse, Festivali Koolitants 2025 pidulikud lõppkontserdid toimuvad 3. ja 4. mail Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Sel aastal toimub Koolitants kaheetepilisena. Veebruaris ja märtsis jõudsid teatri- ja kontserdimajade lavadele üle Eesti 16 maakondliku tantsupäevade kontserti. Mai algul toimuvatele lõppkontsertidele kutsus žürii, kuhu kuuluvad koreograaf ja pedagoog Tiina Ollesk, tantsuõpetaja ja koreograaf Sandra Põld ning tantsija, tantsuõpetaja ja produtsent Juulius Vaiksoo, koos Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežüriiga neist esinema kokku täpselt 100 tantsu.

“Valik lõppkontsertidel osalevatest tantsudest on tehtud sooviga anda hea ülevaade laste ja noorte tantsuhuviharidusest üle Eesti, Kuressaarest Narvani ja Tallinnast Valgani ning seda kõigis vanuseastmetes,” ütleb žüriiliige Tiina Ollesk. “Valitud tantsud peegeldavad tantsijate ja juhendajate motiveeritust ning hetke parimaid tantsualaseid oskusi. Maakondlikel tantsupäevadel joonistusid välja nii laiahaardelisemad kui ka kitsamad iseloomulikud eripärad, mis lõppkontsertidel kokku moodustavad noorte tantsu mitmekesise maastiku – näeme tänavatantsu, vabatantsu, showtantsu, nüüdistantsu, jazztantsu, pärimuslikku tantsu, võimlemise mõjutusi ning tantsu kui teatrit,” jagas Ollesk.

“Eristuvad ja rõõmustavad selge autoripositsiooni ja sõnumiga tantsud ning see, et virtuoosse tantsutehnika ja tubli soorituslikkuse kõrval näeb ka tantsukunsti delikaatsemat ja hapramat külge. Terava sotsiaalse sõnumiga tantsud annavad kindluse, et ka tulevikus saab meil olema kriitiliselt maailma suhestuva tantsumõtte kandjaid. Lõppkontsertidel Paides on hea võimalus näha väga häid noori tantsijaid, nende endi, neile ning nendega koos loodud kompositsioone,” võttis Tiina Ollesk žürii nägemuse tehtud valikust kokku. Olleski sõnul on Koolitants ainulaadne sündmus, mille loojaks on väike, kuid tubli tiim, kelle ees tuleb teha suur kummardus meie kultuuripildis erilise ning nii vajaliku nähtuse ülevalhoidmise ja arendamise eest.

Festivali peakorraldaja Raido Bergsteini sõnul jõuavad lõppkontsertidele tavapäraselt umbes 50 tantsu, kuid pärast selle aasta piirkondlike tantsupäevade ärajäämist avanes võimalus esitleda lõppkontsertidel laiemat läbilõiget Eesti tantsuhuviharidusest. Lavale jõudvad 100 omaloomingulist tantsu peegeldavad noorte tantsijate kirglikkust ja juhendajate pühendumust. Peakorraldaja sõnul seab kontsertide suurus küll korralduslikud piirid, kuid hoolikalt valitud repertuaar tagab publikule meeldejääva ja nauditava kogemuse, tuues esile tantsuhuvihariduse rikkuse nii üleriiklikul kui ka maakondlikul tasandil.

“Tänases ebakindlas maailmas on tantsuõpetajate roll noorte elus eriti oluline. Tantsuõpetajad vajavad meie kõigi tuge – nii vanemate, kogukonna kui ka kohalike omavalitsuste oma. Olgu see siis rahaline panus või lihtsalt julgustavad sõnad ja abi, iga toetusavaldus on hindamatu väärtusega,” ütles Bergstein.

Peakorraldaja toob esile, et ärevad ajad suunavad loomeinimesi otsima varjupaika ja väljendama positiivseid emotsioone. “Seetõttu näeme tänavusel Koolitantsul palju tantsurõõmu ning vähem keerulisemaid ja sotsiaalseid teemasid. See on omamoodi vastupidine peegeldus ajast, milles me elame.” Samas muretseb korraldustiim mõndade maakondade pärast, kus tantsutruppide ja tantsude arv on pandeemiajärgsel ajal järjepidevalt langenud. “On oluline, et kohalikud kogukonnad toetaksid tantsukoolide tegevust, sest mõtestatud tantsuharidus pakub noortele ainulaadset võimalust eneseväljenduseks, koostegemise rõõmu ja tervislikku eluviisi,” lisab Bergstein.

Lisaks professionaalsetele tantsuõpetajatele ja koreograafidele on Koolitantsul oluline roll ka noorte endi loomingul. Tantsijate loodud tantsud toovad lavale värskust, isikupära ja julgeid ideid. Koolitants julgustab ka üldhariduskoole festivalil osalema, kuna see annab hea võimaluse jagada noorte tantsuloomingut suurema publikuga.

Koolitantsu projekti- ja žüriijuht Aneta Varts toob lõppenud tantsupäevadele tagasi vaadates välja eel- ja algkooli vanuseastmetes osalenud lastetantsud, mis olid sel aastal erakordselt silmapaistvad. Nähtud tantsud olid tugevad ja omanäolised, mida kinnitab ka nende hulgaline jõudmine lõppkontsertidele. “Lastetantsud on suur väljakutse nii juhendajale kui ka vaatajale,” kinnitab Varts. “Kui palju ja kuidas kaasata erinevas vanuses tantsijaid loomisprotsessi? Kust korjata üles lapsi kõnetav idee, millest väike tantsija laval aru saab ning mis ka tantsija enda olemust esile tuua võimaldab? Lastetantsud on tihti seotud inimliku nunnumeetri faktoriga, kuid rõõmustav on see, et juhendajad ja autorid on leidnud üles need viisid, kuidas tantsijat arendav ja tema jaoks arusaadav teema usutavalt ning ka vaataja jaoks põnevalt lavale tuua,“ jagas Varts ning lisas, et tänavustes kontsertidele järgnenud juhendajate vestlusringides tuli pea igal pool juttu sellest, miks üks või teine tants meid kõnetab ning miks just see sadade tantsude seast meelde jääb? Žürii sõnul on erinevate kihtide, dünaamikate kombineerimine ja kontrastide loomine see, mis meie ajule üllatusmomente ning ootamatusi pakuvad. “Julgustame tantsijaid ja tantsuloojaid veelgi enam katsetama, uurima, kombineerima ja leidma tantsulisi ning muusikalisi lahendusi ja kostüüme väljaspool harjumuspäraseid mustreid. Tants on ju kunst ning sellega tegelemine üks lõputuid fantastilisi võimalusi loov privileeg!” võttis Varts žürii mõtted kokku.

Igal maakondliku tantsupäeva kontserdil andis oma eripreemia välja ka Eesti Noorte Tantsu Ühingu tantsukoolituse läbinud noortežürii. Välja antud eripreemia tagas tantsudele pääsu lõppkontsertidele.

Festival Koolitants 2025 lõppkontserdid Paide Muusika- ja Teatrimajas:

Laupäeval, 3. mail kell 12.00 on laval algkooli ja põhikooli noorema vanuseastme tantsijad ning kell 18.00 gümnaasium+ vanuseastme tantsijad.
Pühapäeval, 4. mail kell 14.00 algaval kontserdil astuvad lavale eelkooli ning põhikooli vanema vanuseastme tantsijad.

Kontserte juhivad Oliver Reimann ja Aaron Thor Härm. Külalisena astub laval üles ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel.

Lõppkontsertide piletimüük algab Fientas üks kuu enne kontserte, 3. aprillil.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud on leitavad SIIT.

Tantsuliste kohtumisteni Paides!


Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

Rakvere Kultuurikeskuse ja Eesti Tantsuagentuuri koostööna alguse saanud Rakvere Kaasaegse Tantsu Festival KANTS jõuab selle aasta varakevadel publiku ette juba teistkordselt, 10.-12. aprillil 2025.

Eesti Tantsuagentuuri etendustegevuse juhi Raido Bergsteini sõnul on Rakvere publikul taaskord kolme päeva jooksul võimalus näha kolme väga erineval moel puudutavat tantsulavastust. “”Hool” kõnetab meid kõiki väga inimlikul ja mõistetaval tasandil, “Väli” aitab meid ümbritsevas maailmas fookust leida ning Rakveres esietenduv “Hetk” toob lavale koosluse kaasaegse tantsu, improvisatsiooni ja elava muusika näol.”

“Kaasaegse Tantsu Festival KANTS on haruldane nähtus Eesti kultuurimaastikul ja mul on siiralt hea meel, et tantsulembene publik lähemalt ja kaugemalt just Rakveres sellisest festivalist osa saab. Olen tänulik meie koostöö üle Eesti Tantsuagentuuriga, sest just nende järjepidev panus tantsu edendamisesse on võimatu võimalikuks teinud,” ütleb Rakvere Kultuurikeskuse direktor Eve Alte.

Helena Krinali lavastus “Hool” keskendub sellele, kui raske, kerge, masendav ja kõrgendav on kellegi teise eest hoole kandmine.
Lavastus “Väli”, mille autoriteks on Maria Uppin-Sarv ja Valeria Tagel, seevastu viib vaataja kaasuva ilu väljadele. Teekonnale, kus halva olukorra juhusliku kõrvalnähuna avalduvad ilu, õnn ja rõõm, pakkudes toetust ning aidates säilitada lootust.
Festivali kolmas, Igor Lideri poolt lavastatud “Hetk” jõuab publiku ette esmakordselt Rakveres. “Hetk” on improvisatsiooniline tantsulavastus, kus erineva tausta ja stiiliga tantsijad loovad koos muusikutega kordumatu ja ettearvamatu etenduse.

 

Festivalipassi saab soetada SIIT.