Koolitantsu avanädalavahetus kulmineerus Võrus.

Pühapäeval 19. jaanuaril tantsisid Võru- ja Põlvamaa tantsijad koolitantsu laval Võru Kandles.Sel aastal on festivali teemaks “Tants on kunst” ja rõhk on loomingul, mitte võistlusmomendil. “Koolitants on loomefestival ja vaatleb tantsu kui kunsti, mis vajab vaprust otsida, eksida ja katsetada. See on festival, mis puudutab, haarab kaasa ja paneb mõtlema. Innustab meid tantsu kogema nii tantsija, tantsulooja kui vaatajana,” ütleb Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein.

Alanud hooajal kuuluvad maakondlike tantsupäevade põhižüriisse tantsija ja tantsukunstnik Kaisa Kattai, klassikalise tantsu õpetaja ja tantsija Valeria Januškevitš ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala lõpukursuse tudeng Carl Heinrich Pruun. Žürii kuulutab iga kontserdi lõpul välja eripreemiate saajad. Piirkondlikele tantsupäevadele valitud tantsud selguvad 20. veebruaril Koolitantsu kodulehel kui žürii on ära vaadanud kõik tantsud üle Eesti.  

“Võru- ja Põlvamaa tantsude autorid on tugevad visuaali loojad ja idee edasikandjad. Olgu need siis lastetantsude rikkalikud kostüümid või tugev atmosfääri tekitamine kõikide kasutuses olevate meediumidega”, sõnad žürii liige Kaisa Kattai. Valeria Januškevitš juhib aga tantsu loomise juures tähelepanu muusika olulisusele: “Muusika saab tekitada konteksti, juhtida meeleolu ja energiat, aidata tantsijat. Mikside puhul võiks mõelda, kas muusika, mida kõike kasutad, on vajalik idee edasiandmisel? Vahel on vähem rohkem.”

Uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi Koolitantsu programmi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali jõudmaks aprillis Ugala teatris toimuvatele lõppkontsertidele.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib välja lavastusmeeskond koosseisus Jüri Nael ja Kadi Aare ning piirkondlikel tantsupäevadel esitatud tantsupäevade põhjal kuulutab žürii välja iga vanuseastme grand prix. 

Koolitantsu maakondlike tantsupäevai juhib Ott Nool.

Eripreemiatega tunnustati:

Põneva teema ja leidlike kostüümide eest – Võimlemisklubi Janika Võru osakond tantsuga “Pokud rännuteel”, juhendaja Eliise Abel mudilaste vanuseastmes 

Kõnetava sisu ja vormi eest – MEIE STUUDIO tantsuga “Ärivaist”, juhendaja Tiina Ilves vanuseastmes 4. – 7. klass               

Oskusliku emotsiooni kandmise eest – VÕRU TANTSUKESKUS tantsuga “Kaotatud mäng”, juhendaja Andre Laine vanuseastmes 4. – 7. klass            

Hea esteetikate segamiase ja koreograafia käsitluse eest – VÕRU TANTSUKESKUS tantsuga “Patta tagasi”, juhendaja Andre Laine vanuseastmes 4. – 7. klass                                  

Maagilise kujutluspildi loomise eest – Võru Kunstikooli tantsutrupp Katariina tantsuga “Lootos”, juhendaja Ly Berishvili ja Janeli Sikaste vanuseastmes 10. – 12. klass 

Lõbusa ja siira esituse eest – Just Tantsukool Võru III tantsuklass tantsuga “Kaemi noh”, juhendaja Ester Tamm vanuseastmes 1. – 4. klass

Loominguline teemalahendus – Uhtjärve Uuekad tantsuga “Kalalkäik”, juhendaja Kristi Pai vanuseastmes 1. – 4. klass

Naerutav idee ja teostus – Tantsuselts Pärliine tantsuga “Seeneralli”, juhendaja Leili Väisa vanuseastmes 1. – 4. klass

Vahetu suhtlus publikuga – VÕRU TANTSUKESKUS tantsuga “Laske sisse, andke kommi”, juhendaja Egely Pruuli vanuseastmes 1. – 4. klass

Kandva idee artistlik esitus – Tantsuselts Pärliine tantsuga “Õnnetoojad”, juhendaja Leili Väisa vanuseastmes 6. – 9. klass

Ebamaise kujutluspildi loomine – SIJA /VK Sirutus ja VK Janika/ tantsuga “Une meeles”, juhendaja Tea Kõrs vanuseastmes 6. – 9. klass              

Oskuslik ja läbitunnetatud muusika kasutamine – Tea Kõrs                                                                                                                                                            

Galeriid tantsupäevast vaata SIIT

Lisainfo:

Raido Bergstein, peakorraldaja

tel. +372 56 454 888

e-kiri raido@tantsuagentuur.ee

Teate koostas Maarja Pärn

Koolitantsu esimene nädalavahetus tõi kokku Valgamaa tantsijad.

Valga Huvi- ja Kultuurikeskuses toimus laupäeval, 18.jaanuaril teine selle aasta Koolitantsu maakondlik tantsupäev. Sel aastal on festivali teemaks “Tants on kunst” ja rõhk on loomingul, mitte võistlusmomendil. “Koolitants on loomefestival ja vaatleb tantsu kui kunsti, mis vajab vaprust otsida, eksida ja katsetada. See on festival, mis puudutab, haarab kaasa ja paneb mõtlema. Innustab meid tantsu kogema nii tantsija, tantsulooja kui vaatajana,” ütleb Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein.

Alanud hooajal kuuluvad maakondlike tantsupäevade põhižüriisse tantsija ja tantsukunstnik Kaisa Kattai, klassikalise tantsu õpetaja ja tantsija Valeria Januškevitš ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala lõpukursuse tudeng Carl Heinrich Pruun. Žürii kuulutab iga kontserdi lõpul välja eripreemiate saajad. Piirkondlikele tantsupäevadele valitud tantsud selguvad 20. veebruaril Koolitantsu kodulehel kui žürii on ära vaadanud kõik tantsud üle Eesti.

“Rõõm on näha, et tegeletakse tantsu loomisel loomingu mõtestamisega”, võttis tantsupäeva kokku žüriiliige Carl Heinrich Pruun ja lisas, et tore oli näha esimest aastat Koolitantsul osalenud truppe juba aastaid festivalil käinutega kõrvuti. “Tantsujuhendajate tagasiside sel aastal on suurema eesmärgi nimel, kus tantsuõpetajad jagavad kogemusi üksteisele nii looja-kui pedagoogina ja sellised kohtumised on  väga väärtuslikud”, sõnas Pruun.

Uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi Koolitantsu programmi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali jõudmaks aprillis Ugala teatris toimuvatele lõppkontsertidele.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib välja lavastusmeeskond koosseisus Jüri Nael ja Kadi Aare ning piirkondlikel tantsupäevadel esitatud tantsupäevade põhjal kuulutab žürii välja iga vanuseastme grand prix. 

Koolitantsu maakondlike tantsupäevai juhib Ott Nool.

Eripreemiatega tunnustati:

Särava ja energilise esituse eest – Tantsukool HOP Dance tantsuga “Nõidade öö”, juhendaja Kerli Vessin vanuseastmes 1. – 4. klass                  

Musikaalne esitus – Studio Joy (Richard) tantsuga “Unised hiired”, juhendaja Laura Gorodko vanuseastmes 1. – 4. klass          

Olulise teema käsitlus – Dream lastetants tantsuga “Tants või Interneedus”, juhendaja Ewe-Ly Oja vanuseastmes 4. – 7. Klass

Leidlik rekvisiidi kasutus ja oskuslik näitlejameisterlikkus – Studio Joy (Richard) tantsuga “Sebimine suures linnas”, juhendaja Laura Gorodko vanuseastmes 4. – 7. klass

Imeline emotsiooni edasi andmine loomingulises koreograafias – Tantsustuudio LP tantsudega “Itk” ja “Sina ja taevas ja maa”, juhendaja Egely Pruuli vanuseastmes 10.-12. klass

Galeriid tantsupäevast vaata SIIT

Lisainfo:

Raido Bergstein, peakorraldaja

tel. +372 56 454 888

e-kiri raido@tantsuagentuur.ee

Teate koostas Maarja Pärn

Festival Koolitants alustas aprillini kestvat ringsõitu Paidest.

Reedel, 17. jaanuaril sai alguse Koolitantsu 26.hooaeg. Eestimaa südames, Paide Muusika- ja Teatrimajas toimunud maakondlikul tantsupäeval tantsisid koos Järva- ja Raplamaa noored tantsijad. Sel aastal on festivali teemaks “Tants on kunst” ja rõhk on loomingul, mitte võistlusmomendil. “Koolitants on loomefestival ja vaatleb tantsu kui kunsti, mis vajab vaprust otsida, eksida ja katsetada. See on festival, mis puudutab, haarab kaasa ja paneb mõtlema. Innustab meid tantsu kogema nii tantsija, tantsulooja kui vaatajana,” ütleb Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein.

Alanud hooajal kuuluvad maakondlike tantsupäevade põhižüriisse tantsija ja tantsukunstnik Kaisa Kattai, klassikalise tantsu õpetaja ja tantsija Valeria Januškevitš ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala lõpukursuse tudeng Carl Heinrich Pruun. Žürii kuulutab iga kontserdi lõpul välja eripreemiate saajad. Piirkondlikele tantsupäevadele valitud tantsud selguvad 20. veebruaril Koolitantsu kodulehel kui žürii on ära vaadanud kõik tantsud üle Eesti.  

“Paides jäi tantsijate puhul silma noorte lavaline ausus kõrvuti tehnilise kõrge tasemega. Lähtudes selle aasta Koolitantsu ideest võiks rohkem keskenduda tantsu sisu kooskõlla viimisega kasutatud vahenditega”, kommenteeris žüriiliige Carl Heinrich Pruun. Samuti juhivad žüriiliikmed tähelepanu publiku käitumisele kontserdi ajal: “Koolitantsu kontsert on nagu iga teine teatrikülastus ja seal peaksid kehtima teatud viisakusreeglid”, lisab Pruun.

Uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi Koolitantsu programmi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali jõudmaks aprillis Ugala teatris toimuvatele lõppkontsertidele.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib välja lavastusmeeskond koosseisus Jüri Nael ja Kadi Aare ning piirkondlikel tantsupäevadel esitatud tantsupäevade põhjal kuulutab žürii välja iga vanuseastme grand prix. 

Koolitantsu maakondlike tantsupäevai juhib Ott Nool.

Järva- ja Raplamaal tunnustati eripreemiaga:

Lavalise sära eest – Rapla Tantsustuudio tantsuga „Tüdrukud pika kleidiga“, juhendaja Liis Pärn, mudilaste vanuseastmes

Laste ja juhendaja imeilusa koostöö eest – Röövikud tantsuga „Seljakotiga rändama!“, juhendaja Katrin Särkinen, mudilaste vanuseastmes

Koreograafilise terviklikkuse eest – Rapla Tantsustuudio tantsuga „Tuul viib kaasa mu“, juhendaja Carolina Tagobert, vanuseastmes 4. – 7. klass

Särava ja eakohase esituse eest – Türi Tantsustuudio rühm Stiina tantsuga „Rock’n’rolli pidu“, juhendaja Helit Seljamaa, vanuseastes 6. – 9. klass

Kaasahaarava kujutluspildi loomise eest tantsus – Hagudi põhikooli 1. – 2. klass tantsuga “Linnast ära” ja 3. – 4. klass tantsuga “Laps”, juhendaja Helen Reimand

Tantsijate individuaalsuse ja emotsionaalsuse esiletoomise eest – Agnes Palandi, We Dance Tantsustuudio

Galeriid tantsupäevast vaata SIIT

Lisainfo:

Raido Bergstein, peakorraldaja

tel. +372 56 454 888

e-kiri raido@tantsuagentuur.ee

Teate koostas Maarja Pärn

Koolitants on oma kahekümne kuuel tegevusaastal kujunenud üheks suurimaks iga-aastaseks ainult noortele ja lastele suunatud ürituseks. Tantsimine on eesti noorte seas väga populaarne ja Koolitants on end jõuliselt määratlenud kui etenduskunstide festivali, millel on selge ja osalejate arengule suunatud eesmärk. Koolitantsu vaade tantsukunstile ja -haridusele rõhutab avatust, koostööd ja tantsuga kaasnevat eneseületust ilma võistlusmomendita. 

Viimastel aastatel on Koolitants kasvanud aastaringseks tantsuürituseks, kus kevadhooajal jõuavad üle Eesti lavadele omaloomingulised tantsud ning algaval festivaliaastal esmakordselt ka tantsulavastused. Sügishooaeg on andekate noorte tantsijate osalusel  tunnustatud lavastajate käe all lavale toodud Koolitantsu Kompanii lavastuste käes. 

Peamiseid Koolitantsu teistest tantsusündmustest selgelt eristavaid osasid on see, millega iga festivaliaasta alati alguse saab ja need on maakondlikud tantsupäevad. Viimasel kahekümnel aastal on ühe maakonna tantsunoored, sõltumata nende tantsualasest ettevalmistusest ja -kogemusest, maakondlikel tantsupäevadel kokku saanud. Oodatud ei ole ainult need trupid, kes oma loominguga lõppkontserdile soovivad jõuda vaid kõik, kes soovivad tantsulaval esineda. Millal veel katsetada, proovida ja sellest kõigest rõõmu tunda kui mitte Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel? See on hea võimalus ka alles alustavatel või lihtsalt oma rõõmuks tantsivatel noortel suure festivalil lavakogemus saada ning nautida festivalimelu. Kui hilisemates etappides on esinejate osas juba valik toimunud, siis siin on kõik võrdselt kõrvuti. 

Uus aasta toob maakondlikele tantsupäevadele ühe suure muutuse. Kui varem on osalevad tantsud jaotatud kõigepealt vanuseastmetesse ning seejärel tantsužanritesse, siis nüüd toimub ainult esimene. Koolitants on laste ja noorte loomefestival. Me väärtustame loovust laiemalt ning soovime seda piirata mitte rohkem kui festivali korraldamiseks tõesti tarvis on. 

Ühe uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi programmi tagasi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali. Kuna Koolitants on loomefestival, siis on tavapärane kui aastaid harjutanud tantsutruppide kõrval liiguvad maakondlikelt tantsupäevadelt edasi needki kooslused, kes varem üldse koos tantsinud ei ole, kuid on siiski lavale toonud niivõrd värske ja särava töö, mis teiste seas silma paistab. Igasuguse kunsti hindamisel, nii ka tantsukunsti puhul, on sees suur annus subjektiivsust, mis tuleb kaasa hindaja enda maitse- ja elukogemusega. Tantsukunst on elav, laval sündiv etenduskunstide vorm ning noorte puhul seda kindlatesse žanri- ja stiiliraamidesse suruda ei ole põhjust. Kui spordivõistlustel on kohtunike eesmärk jälgida reeglitest kinnipidamist ja soorituse vastavust reglemendile, siis Koolitantsu žüriiliikmed on justkui festivali kunstilised juhid. Piirkondlikud tantsupäevad toovad endaga kaasa ka tunnustusmomendi, sest tants on ühes etapis juba edasi pääsenud, isegi kui lõppkontserdile enam edasi ei valita.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib 2020. aastal välja lavastusmeeskond. Lavastusmeeskonna  ülesandeks on koostada kontsert, mida nemad soovivad publikule ja osalejatele pakkuda, lähtudes Koolitantsu eesmärkidest ja lavastajate kunstilisest nägemusest. Kindlasti on see teistsugune elamus ja kogemus kui punktide kokkulugemine, millega tantsusündmustel osalejad siiani harjunud on. Lõppkontsert saab olema väärikas lõppakord meie tantsukoolide ja -truppide poolt loodud tantsudest ja tantsulavastustest, mitte pelgalt võistlus. Kuigi Koolitants on end terve oma tegevuse aja määratlenud tantsufestlivali, mitte -võistlusena, on see muudatus etenduskunstide festivali suunas ikkagi väga suur ja esmapilgul ehk ka harjumatu. Teisalt on meil täna pea igas maakonnas ja ka naaberriikides olemas tantsuvõistlused ja milleks korrata midagi, mis juba niigi olemas on? Koolitants oli ja jääb ka tulevikus tantsunoortele selleks kohaks kus oma oskusi teistega jagada, võtta kunstilisi riske ja proovida põnevaid lahendusi. Tantsimisega kaasnevat ühestegemise, -jagamise ja eneseületamise rõõmu on võimatu millegagi segamini ajada. Innustagem noori julgema ja oma tantsuteed nautima. 

Raido Bergstein
Festival Koolitants
peakorraldaja

Algab tantsude registreerimine Koolitantsu festivalile. 4. – 18. detsembrini saab registreerida festivalil osalevaid tantse Koolitantsu andmebaasis. Sel hooajal on Koolitantsul ees rida uuendusi, mis keskenduvad omanäolistele ja põnevatele loomelahendustele.  Jaanuaris ja veebraris toimuvatele maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik tantsuga tegelevad noored, sõltumata nende tantsualasest ettevalmistusest.

Koolitants 2020 toimub kolmes etapis, et tants jõuaks veel laiema vaatajaskonnani. Maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik maakonnas tegutsevad tantsutrupid ja -kooslused. Neist valib žürii välja piirkondlikele tantsupäevadele pääsejad. Piirkondlikelt tantsupäevadelt teeb lõppkontserdi lavastusmeeskond valiku tantsudest, mis jõuavad lavale esmakordselt Ugala teatris toimuvatel lõppkontsertidel aprillis.

Esmakordselt on Koolitantsule oodatud noorte tantsulavastused. Videovooru tähtaeg on 30. jaanuaril ja sealt valitud tantsulavastused jõuavad lavale piirkondlikel tantsupäevadel, kust omakorda pääseb valik osalema Viljandis toimuvasse Koolitants 2020 lõppkontsertide programmi. Festivali Koolitants peakorraldaja Raido Bergstein selgitab: „Tantsijatel on seekord võimalik lavale astuda ka pikemas tantsulavastuse vormis. Ootame süvendatud teemakäsitlusi ja koreograafia arendusi, mis vajavad pikemat lava-aega, kui üks tantsunumber seda võimaldab.“

Iga vanuseastme grand prix kuulutab lõppkontsertide žürii välja koos otsuse põhjendusega festivali lõpus.

Koolitantsule on oodatud eakohased ja selgelt tajutava tervikuna loodud tantsud ja tantsulavastused üle kogu Eesti. Tants on kunst!

Lisainfo: koolitants@koolitants.ee