Tantsuõppe suurimateks väljunditeks on esinemised ja koostööprojektid erinevate partneritega. Neid on ETA Tantsukoolil sel aastal hoolimata kaheaastase pandeemia mõjudest õnneks mitmeid. Võimalusi etendada pakuvad sel aastal nii Erasmus+ programmis osalemine, kevadkontsert, tantsudeõhtu, mitmed lisaprojektid, festival Koolitants jpm.
Nendes väljundites peegelduvad juhendajate ja õpilaste poolt saavutatud etenduslikud tervikud, kuid peame oluliseks ka tööprotsesside pidevat ja toetatud vaatlemist.
Õpilastel ja õpetajatel peab olema turvaline platvorm, kus näidata seda, millega tantsutunnis parasjagu tegeletakse, mis on võidetud ja millised põnevad väljakutsed tervikliku tantsija arengus veel toetamist vajavad. Ja need protsessid vajavad aega ja ruumi, et kõik osapooled saaksid oma tööd jagada ja ka selle üle põhjalikult arutleda.
25.03 ja 26.03 toimusid ETA Tantsukoolis klassikalise tantsu eksamid, mille raames jagati kehatööd toetava õppeaine tunde. Õpilased said vaadelda erinevate kursuste eksameid, näidata enda arengut ning analüüsida tehtud tööd. Kahe päeva jooksul nägime mitmeid erinevaid tunde. Õpetaja Marge Ehrenbuschi joogapallidel klassikalise tantsu praktika tõi meie lauale põneva lähenemise, mille kaudu klassikalise tantsu kasulikkust suurendada ja kehasõbralikult õpilasteni tuua. Õpetaja Valeria Januškevitsi tunnid mattidel andsid inspiratsiooni esimeste kogemuste ja teadmiste olulisuse väärtustamiseks- et harjumuste alus, mida kehas luuakse, saaks olla detailne ja täpne. Õpetaja Dagmar Rang-Saali tundides saime näha, kuidas töötavad need kursused, kelle põhiaineks on klassikaline tants. Õpetaja Irina Pähni Tantsijakoolituse eksamitel saime näha, et õpilastele aluselemendid selgeks õpetades on võimalik tunde teha ka nii, et materjal luuakse kohapeal. See suurendab õpilaste keskendumist ja eeldab, et iga liigutuse juures on õpilased aktiivselt “kohal”.
Lisaks vaatlemisele ja jagamisele said õpilased ühises vestlusringis välja tuua sellel aastal tehtud töö võidud ja edasised eesmärgid. Arutleti klassikalise tantsu vajalikkuse üle ja anti teineteisele innustavat tagasisidet.
Kaasaegsete tantsude suuna eksamid toimusid 1.04-3.04. Nädalavahetus kätkes endas väga mitmekülgseid lähenemisi, õppeaineid ja väljundeid. Õpetaja Julia Koneva tantsulise treeningu ja kaasaegse jazzi tunnid tõid meieni täpsuse ja etendamispädevuse olulisuse. Õpetaja Ruta Pakalne mänguline põrandatehnika ja kaasaegne näitas, kui oluline on tantsijana märgata enda ümber ruumi ja kaaslasi. Õpetaja Liisa Laine erinevad jazzi tunnid tõid esile, et tantsuõppes on võimalik väga edukalt siduda üldkultuuriline teadmine ja sooritus. Õpetaja Helena Piheli tunnid keskendusid ennastjuhtiva õppija toetamisele ning eeldasid individuaalset julgust esitada materjali endast lähtuvalt. Õpetaja Eliisa Sirelpuu jazzi tunnid näitasid, et liikumiskvaliteetidele tuginev õpetamine on tulemuslik ja annab õpilastele võimaluse ka lihtsa harjutuse vältel end väljendada. Õpetaja Karoline Suhhovi kaasaegne tants tõstis esile praktika võimalused luua füüsiliselt põnevaid ja keerukaid jadasid, mille tantsimine paneb proovile nii keha kui vaimu. Õpetaja Valeria Januškevitsi kaasaegne tants rõhutas detailide olulisusele nii tantsimises kui ka niisama elus. Õpetaja Igor Lideri tänavatants võimestas õpilasi nägema, et ühest elemendist suudavad just õpilased terve liikumiskeele luua.
Ühistes vestlusringides said õpilased taas oma tööd analüüsida, mõtestada ja seada eesmärke järgmiseks aastaks. Ja eks räägiti vestlusringides tegelikult ka nendest oskustest ja väljakutsetest, mis laiemalt elus vajalikud on.
Selleks, et õpilased ja õpetajad saaksid oma tööd kogukonna toetusel mõtestada, paremini eesmärgistada ja ühiselt arengusuundasid seada, oleme korraldanud eksamite nädalavahetusi, mille raames eelmainitu võimalik oleks. Küll oleme ka mõtisklenud, kas sõna “eksam” on tänapäeva noore jaoks hirmutav sõna, mis võib tantsurõõmule pärssivalt mõjuda. Leiame, et sõnasse “eksam” tuleb tantsurõõm tagasi tuua, sest pingutus peab arengu eesmärgil olema, kuid pingutusele saab läheneda ka toetavalt ja vältides hirmu teket. Hirm ja pingutus ei saa tänapäevase õpikäsituse valguses koos eksisteerida. Seetõttu oleme õppe ja eksamid ülesehitanud järgnevatel põhimõtetel:
-Eksimine on osa õppimisest ja seda ei pea kartma
-Teineteise pingutusele kaasaelamine toetab kõikide osapoolte tööd
-Kõigest peab saama rääkida- võitudest ja raskustest
-Eesmärgid arenguteks seatakse koos õpilastega
Meie kogukonna jaoks on oluline, et tehtud pingutusi väärtustatakse ning seda ka eksamite nädalavahetused näitasid. Täname kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja meie imelisi õpilasi, kes need pikad päevad inspireerivaks ja mõnusalt ühtehoidvaks tegid!
Tants teeb rõõmsaks, targaks ja hoolivaks!
Helena Pihel – ETA Tantsukooli õppekava juht
