Koolitants on oma kahekümne kuuel tegevusaastal kujunenud üheks suurimaks iga-aastaseks ainult noortele ja lastele suunatud ürituseks. Tantsimine on eesti noorte seas väga populaarne ja Koolitants on end jõuliselt määratlenud kui etenduskunstide festivali, millel on selge ja osalejate arengule suunatud eesmärk. Koolitantsu vaade tantsukunstile ja -haridusele rõhutab avatust, koostööd ja tantsuga kaasnevat eneseületust ilma võistlusmomendita.
Viimastel aastatel on Koolitants kasvanud aastaringseks tantsuürituseks, kus kevadhooajal jõuavad üle Eesti lavadele omaloomingulised tantsud ning algaval festivaliaastal esmakordselt ka tantsulavastused. Sügishooaeg on andekate noorte tantsijate osalusel tunnustatud lavastajate käe all lavale toodud Koolitantsu Kompanii lavastuste käes.
Peamiseid Koolitantsu teistest tantsusündmustest selgelt eristavaid osasid on see, millega iga festivaliaasta alati alguse saab ja need on maakondlikud tantsupäevad. Viimasel kahekümnel aastal on ühe maakonna tantsunoored, sõltumata nende tantsualasest ettevalmistusest ja -kogemusest, maakondlikel tantsupäevadel kokku saanud. Oodatud ei ole ainult need trupid, kes oma loominguga lõppkontserdile soovivad jõuda vaid kõik, kes soovivad tantsulaval esineda. Millal veel katsetada, proovida ja sellest kõigest rõõmu tunda kui mitte Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel? See on hea võimalus ka alles alustavatel või lihtsalt oma rõõmuks tantsivatel noortel suure festivalil lavakogemus saada ning nautida festivalimelu. Kui hilisemates etappides on esinejate osas juba valik toimunud, siis siin on kõik võrdselt kõrvuti.
Uus aasta toob maakondlikele tantsupäevadele ühe suure muutuse. Kui varem on osalevad tantsud jaotatud kõigepealt vanuseastmetesse ning seejärel tantsužanritesse, siis nüüd toimub ainult esimene. Koolitants on laste ja noorte loomefestival. Me väärtustame loovust laiemalt ning soovime seda piirata mitte rohkem kui festivali korraldamiseks tõesti tarvis on.
Ühe uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi programmi tagasi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali. Kuna Koolitants on loomefestival, siis on tavapärane kui aastaid harjutanud tantsutruppide kõrval liiguvad maakondlikelt tantsupäevadelt edasi needki kooslused, kes varem üldse koos tantsinud ei ole, kuid on siiski lavale toonud niivõrd värske ja särava töö, mis teiste seas silma paistab. Igasuguse kunsti hindamisel, nii ka tantsukunsti puhul, on sees suur annus subjektiivsust, mis tuleb kaasa hindaja enda maitse- ja elukogemusega. Tantsukunst on elav, laval sündiv etenduskunstide vorm ning noorte puhul seda kindlatesse žanri- ja stiiliraamidesse suruda ei ole põhjust. Kui spordivõistlustel on kohtunike eesmärk jälgida reeglitest kinnipidamist ja soorituse vastavust reglemendile, siis Koolitantsu žüriiliikmed on justkui festivali kunstilised juhid. Piirkondlikud tantsupäevad toovad endaga kaasa ka tunnustusmomendi, sest tants on ühes etapis juba edasi pääsenud, isegi kui lõppkontserdile enam edasi ei valita.
Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib 2020. aastal välja lavastusmeeskond. Lavastusmeeskonna ülesandeks on koostada kontsert, mida nemad soovivad publikule ja osalejatele pakkuda, lähtudes Koolitantsu eesmärkidest ja lavastajate kunstilisest nägemusest. Kindlasti on see teistsugune elamus ja kogemus kui punktide kokkulugemine, millega tantsusündmustel osalejad siiani harjunud on. Lõppkontsert saab olema väärikas lõppakord meie tantsukoolide ja -truppide poolt loodud tantsudest ja tantsulavastustest, mitte pelgalt võistlus. Kuigi Koolitants on end terve oma tegevuse aja määratlenud tantsufestlivali, mitte -võistlusena, on see muudatus etenduskunstide festivali suunas ikkagi väga suur ja esmapilgul ehk ka harjumatu. Teisalt on meil täna pea igas maakonnas ja ka naaberriikides olemas tantsuvõistlused ja milleks korrata midagi, mis juba niigi olemas on? Koolitants oli ja jääb ka tulevikus tantsunoortele selleks kohaks kus oma oskusi teistega jagada, võtta kunstilisi riske ja proovida põnevaid lahendusi. Tantsimisega kaasnevat ühestegemise, -jagamise ja eneseületamise rõõmu on võimatu millegagi segamini ajada. Innustagem noori julgema ja oma tantsuteed nautima.
Raido Bergstein
Festival Koolitants
peakorraldaja
