TERE TULEMAST KOOLITANTS 2025 PIDULIKELE LÕPPKONTSERTIDELE!


3. MAIL KELL 12.00 ALGAVA KONTSERDI KAVA VAATA SIIT.

(algkool ja põhikooli noorem vanuseaste)

3. MAIL KELL 18.00 ALGAVA KONTSERDI KAVA VAATA SIIT.
(gümnaasium+ vanuseaste)

4. MAIL KELL 14.00 ALGAVA KONTSERDI KAVA VAATA SIIT.
(eelkool ja põhikooli vanem vanuseaste)


Eesti tantsuhuvihariduse aasta suursündmuse Festivali Koolitants 2025 pidulikud lõppkontserdid on käes!

Eesti Tantsuagentuuri eestvedamisel kolmekümne esimest korda toimuv laste ja noorte omaloominguliste lavatantsude Festival Koolitants 2025 on sel aastal teatri- ja kontserdimajade lavadele toonud tuhandeid noori tantsijaid üle Eesti. Veebruaris ja märtsis toimunud maakondlikelt tantsupäevadelt kutsusid žüriiliikmed Tiina Ollesk, Sandra Põld ja Juulius Vaiksoo ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii lõppkontsertidele esinema 100 tantsu.

Koolitants on aastakümneid olnud noorte tantsijate ja juhendajate loovuse, kasvu ja eneseväljenduse platvorm, mille eesmärk on väärtustada tantsukunsti kui mõtestatud tervikut, pakkuda noortele lavakogemust ning tugevdada Eesti tantsuhariduse ja -kultuuri jätkusuutlikkust.

„Koolitants ei ole pelgalt konkurss ega festival, vaid noorte jaoks kogemus, mis toetab nende enesekindlust, äratab empaatiat ning annab võimaluse end nähtavaks teha,” ütleb festivali peakorraldaja Raido Bergstein. “Siin saavad tantsijad lavale tulla oma ideede ja jutustustega, pakkudes publikule imelisi vaatemänge noori endid ja laiemat ühiskonda kõnetavatel teemadel. Kartmata sealjuures eksida või “võistlustules” halvemat kohta saada”. “Lõppkontserdid on tänu ja kummardus kõikidele tantsijatele, juhendajatele ja tantsu toetajatele,” lisab Bergstein.

Kontserte juhivad Oliver Reimann ja Aaron Thor Härm, kaks säravat noort tele- ja teatrimaailmast, kelle kaasahaarav rõõmsameelsus ja šarm loovad pidulikel lõppkontsertidel erilise ja meeldejääva õhkkonna.

Külalisena astub laval üles ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel katkenditega šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuest tantsulavastusest “Räägi välja”. Alles tuleval sügisel täispikkuses esietenduv “Räägi välja” sukeldub liikumise ja tantsu jõusse, et murda vaikuse erinevaid vorme. Ammutades inspiratsiooni Audre Lorde’i mõttest “meid ei halva mitte erinevus, vaid vaikus”, uurib lavastus, kuidas saame tantsu kaudu luua dialoogi ja julgustada üksteist rääkima ka siis, kui teised vaikivad. Kuidas luua turvalist ruumi, kus rääkida ja kuulata? Kuidas toetada üksteist, et julgeksime olla ausad ja haavatavad? Anna Kenricku lavastus otsib neid vastuseid läbi tantsijate kehade, liikumise ja emotsioonide, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva, samas toetava kogemuse. “Räägi välja” on üleskutse vaikuse murdmiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning vastastikuseks toetuseks liikumise keeles.

Festival Koolitants on Eesti suurim ja mõjukaim noorte tantsufestival, mille kese on tantsulooja ja noore esitaja eneseväljendusel, loomingulisusel ning arengul. Festivali sisu ja vormi kujundavad tantsuõpetajate, koreograafide ja noorte tantsijate koostöös sündivad ning tantsukeele mitmekesisust esile toovad lavateosed, esindades eri žanre alates loov- ja showtantsust kuni tänava- ja kaasaegse tantsuni. Koolitantsu kontseptsioon väärtustab loomingulist mitmekesisust ja isikupära, kus hinnatud on tants kui terviklik lavateos. Festival soodustab professionaalsete ja harrastuskunstnike dialoogi, pakkudes noortele kokkupuudet tantsumaailma eri tahkudega – lavastamisest ja esinemisest kuni tagasiside saamise ja vastlusringides osalemiseni. Lisaks osalejate eneseväljendusele on Koolitantsul oluline roll Eesti tantsukultuuri elujõulisuse hoidmisel. Läbi aastate on siit sirgunud paljud praegused tunnustatud tantsijad, koreograafid ja õpetajad.


Ilusaid tantsuelamusi soovib kogu Koolitantsu tiim!


Täname:
 Eesti Kultuurkapital, Tallinna Haridusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Paide linn, Valga vald, Pakenditööstus, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.


Fotod: Raido Bergstein

ETA Tantsukooli 19. lennu lõpulavastus “M3̅NU74M3” uurib kehastatud mälu – seda, kuidas puudutused, lõhnad, helid ja visuaalsed kogemused võivad inimestes äratada mälestusi. Lavastuse tuumaks on arusaam, et erinevad ühendused, mida meie ajus luuakse, võivad tähendada inimestele erinevaid asju sõltuvalt nende vanusest, kogemustest ja kultuurilisest taustast. Noorema põlvkonna jaoks on need ühendused sageli kujunenud digitaalses ja virtuaalses maailmas, mis erineb suuresti varasemate põlvkondade tajuruumist.

Lavastus mängib atmosfääride loomisega, mis viitavad äratuntavale reaalsusele, kuid jäävad selleks saamata – peegeldades noorte kogemusi ja loodud seoseid. Õhtu jooksul on võimalus igaühel lubada endal suhestuda või mitte suhestuda,  tunda või mitte tunda, järeldada või mitte järeldada. On võimalik minna teemade lainetega kaasa ja on võimalik lihtsalt olla loodud keskkonnas.  Tants ja liikumine on protsessis kesksel kohal, pakkudes noortele osalejatele võimalust uurida liikumise ühendavat ja transformeerivat jõudu.

ETENDUSED:
Esietendus: 1. mai 2025 kell 17:00
2. mai 2025 kell 17:00
3. mai 2025 kell 17:00 broneeritud etendus + aktus

PILETID:

Täispilet 16€
Sooduspilet 11€
Õpilane / üliõpilane / õpetaja / pensionär / ETA Tantsukooli 19. lennu lõpetaja
Kuni 6a laps tasuta

Pileteid etendustele saab osta SIIT.


Lavastaja ja juhendaja:
Helena Pihel
Koreograaf ja dramaturg: Rūta Ronja Pakalne
Helikunstnik: Ando Naulainen
Kunstnik ja stsenograaf: Karmen Teesi Pregel
Valguskunstnik: Marita Keskküla
Tehniline lahendus: Joosep Kurm
Tehniline tugi: Henrik Mürk
Kaasloojad ja etendajad: Heliisa Pohlak, Paula Mett, Katariina Andrejev, Annabel Mürk, Astrid Julia Kunnas, Cathleen Kaasan, Herta Ing Juurmann, Liisbeth Laanisto, Lusine Kechek, Simona Eeljõe, Anne Liina Mürkhain.
Lavastus on loodud ETA Tantsukooli lõputööna
Kestus: 1h10m

 


Helena Pihel – koreograaf ja lavastaja
Helena on lavastuse keskne looja, kes ühendab erinevate valdkondade ekspertiisi ühtseks tervikuks. Tema roll on juhtida loomeprotsessi, hoida fookuses lavastuse põhiteemat ning tagada, et kõik elemendid – liikumine, heli, visuaalid ja valgus – toetaksid ühtselt narratiivi ja publiku kogemust. Helena toob protsessi sügava arusaama noorte tantsijate vajadustest ja potentsiaalist, andes neile ruumi avastada ja areneda.

Rūta Ronja Pakalne – koreograaf ja dramaturg
Rūta on liikumise täpsuse ja nüansside meister. Tema töö keskendub sellele, et iga liigutus kannaks endas tähendust ja oleks seotud lavastuse üldise dramaturgiaga. Rūta aitab vaadelda liikumist narratiivse vahendina, luues silla füüsilise ja emotsionaalse väljenduse vahel. Tema oskus tuua esile liikumise väiksemad detailid muudab lavastuse koreograafia sisukaks ja kihiliseks.

Ando Naulainen – helikujundaja
Ando, kes on kogenud filmitegija ning kunstnikuna kursis kaasaegsete trendidega, toob helikujundusse ainulaadse võime luua atmosfääre ja narratiive. Tema töö aitab luua keskkondi, mis justkui viitavad millegi äratuntavale, kuid jäävad samas nihestatud ja unenäoliseks – lubades seega vabadust tõlgendusele.

Karmen Teesi Pregel – kunstnik ja stsenograaf
Karmen on noor kunstnik, kelle erialane tundlikkus visuaalsete märkide ja materjalide suhtes lisab lavastusele värskust ja tänapäevasust. Ta mõistab, kuidas erinevad materjalid, riided ja visuaalsed elemendid mõjutavad noorte publiku tähendusloomet. Tema töö keskendub sellele, et lavastusruum ja kostüümid oleksid samal ajal abstraktsed ja kõnekad, pakkudes publikule nii tõlgendamisvõimalusi kui ka tuttavlikke vihjeid.

Marita Keskküla – valguskujundaja ja valgustehnik
Marita on kunstnik, kes loob valgusega nähtamatuid sildu vaataja ja lavaloo vahel. Marita ühendab loomingulise valguskujunduse ja tehnilise täpsuse, programmeerides valgussüsteemi nii, et iga valgusvihk toetaks igakülgselt noorte etendajate lavalist kohalolu ja eneseväljendust. Tema valguskujundus toob lavale loomeprotsessis valminud erinevad maailmad ja emotsioonid, mida ta tundlikult täpses toosis õigel hetkel loo edasi andmiseks võimendab.

 

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus
Produktsioon: Eesti Tantsuagentuur

Tants liigutab!

Šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuslavastus “Räägi välja” sukeldub liikumise ja tantsu jõusse, et murda vaikuse erinevaid vorme. Ammutades inspiratsiooni Audre Lorde’i mõttest “meid ei halva mitte erinevus, vaid vaikus”, uurib lavastus, kuidas saame tantsu kaudu luua dialoogi ja julgustada üksteist rääkima ka siis, kui teised vaikivad.

“Räägi välja” on tantsulavastus inimsuhete dünaamikast, mis tihti peegeldab laiemat ühiskondlikku olukorda. Kuidas luua turvalist ruumi, kus rääkida ja kuulata? Kuidas toetada üksteist, et julgeksime olla ausad ja haavatavad? Anna Kenricku lavastus otsib neid vastuseid läbi tantsijate kehade, liikumise ja emotsioonide, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva, samas toetava kogemuse. “Räägi välja” on üleskutse vaikuse murdmiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning vastastikuseks toetuseks liikumise keeles.


Esietendus: 3. mail 2025 Paide Muusika- ja Teatrimajas

Koreograaf, lavastaja: Anna Kenrick
Tantsijad: Mariann Onkel, Daniela Privis, Marko Reitalu, Juulius Vaiksoo
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Kostüümikujundaja: Karmen Teesi Pregel

Kestus: ~ 20 minutit

Produktsioon ja tehniline teostus: Eesti Tantsuagentuur

Lavastuses kasutatud heli:
Voice Over – Marianne
Little Orc – Niklas Paschburg, Andy Barlow
Waltz – Balanescu Quartet
Helikopter – Daniel Selke Sebastian Selke, Ceeys
Lost and Found – Daniel Selke, Sebastian Selke, Ceeys

ETA Kompanii uus tantsulavastus “LOOP” sukeldub sotsiaalmeedia kahepalgelisse olemusse – meie aja õnnistusse ja needusesse –, uurides, kuidas me jaotame ja kuhu suuname oma tähelepanu selles lõputus infovoos ning kuivõrd laseme end sellest kõigest mõjutada.

Lavastus heidab kriitilise pilgu sotsiaalmeediale, kuidas on see pöördumatult muutnud meie maailma, kultuuri, käitumist, suhteid ja identiteeti, puudutades teemasid nagu privaatsuse kadumine, nutisõltuvus, võltsreaalsus ja pidev kaamerate kohalolu. Kes kontrollib meid ja meie tähelepanu selles digitaalses rägastikus? Kas me oskame veel elada ilma pideva online-olekuta ning mäletame, mis tunne on päriselt igavleda?

Tantsijate kehad loovad laval jutustusi sellest, kuidas meie liikumine ja eneseväljendus on muutunud kaamerate valvsa pilgu all ning kuidas nutitseadmetest on saanud justkui meie kehapikendused.

Dünaamiline ja voolav “LOOP” kasutab äratuntavaid sotsiaalmeedia elemente, viiruslikke trende ja stereotüüpe ning näitab, kuidas saame teadlikult kujundada oma suhet tehnoloogiaga, sealhulgas tehisintellekti kiire arenguga, ning kohaneda ja leida tasakaal muutuvas maailmas.


Esietendus: 5. augustil 2025 DanceBase´i tantsukeskuses, Edinburghis

Koreograafid, tantsijad: Mariann Onkel, Daniela Privis, Marko Reitalu, Juulius Vaiksoo
Dramaturgiline abi: Anna Kenrick
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Kostüümikujundaja: Karmen Teesi Pregel

Kestus: ~ 20 minutit

Produktsioon ja tehniline teostus: Eesti Tantsuagentuur

ETA Kompanii, välja kasvanud Eesti Tantsuagentuuri Tantsukooli haridus- ja etendusprojektist, koondab 2025. aasta kevadel uuenenud koosseisus tantsuvaldkonda sisenevaid professionaale: Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu, Daniela Privis ja Mariann Onkel. Nende liikumine laval toob vaatajani digitaalajastu vastuolud ja mõtteainet pakkuva visuaalse kogemuse.

 


ETA Company “LOOP”

ETA Company’s new dance production “LOOP” delves into the dual nature of social media – the blessing and curse of our time – exploring how we divide and direct our attention in this endless stream of information, and to what extent we allow ourselves to be influenced by it all.

The production casts a critical eye on social media, how it has irreversibly changed our world, culture, behaviour, relationships, and identity, touching upon themes such as the loss of privacy, smart device addiction, fake reality, and the constant presence of cameras. Who controls us and our attention in this digital labyrinth? Do we still know how to live without a constant online presence, and do we remember what it truly feels like to be bored?

The dancers’ bodies create narratives on stage of how our movement and self-expression have changed under the watchful eye of cameras, and how smart devices have become like extensions of our bodies.

Dynamic and flowing, “LOOP” uses recognisable social media elements, viral trends, and stereotypes, and shows how we can consciously shape our relationship with technology, including the rapid development of artificial intelligence, and adapt and find balance in a changing world.

ETA Company, which grew out of the educational and performance project of the Estonian Dance Agency Dance School, brings together professionals entering the dance field in its renewed lineup in spring 2025: Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu, Daniela Privis, and Mariann Onkel. Their movement on stage brings the contradictions of the digital age and a thought-provoking visual experience to the audience.

Premiere: August 5, 2025, at DanceBase, Edinburgh

Choreographers, dancers: Daniela Privis, Marko Reitalu, Mariann Onkel, Juulius Vaiksoo Dramaturgical support: Anna Kenrick
Lighting designer: Priidu Adlas
Costume designer: Karmen Teesi Pregel

Duration: ~ 20 minutes

Production and technical execution: Estonian Dance Agency

www.tantsumenuu.ee

Stepptantsu- ja rütmikalavastus “Rhythmus” toob lavale eriilmeid legendaarsete stepptantsijate saja aasta tagustest etteastetest. Olles ühtlasi ka uute tuulte otsinguil, näeme steppi lavastuses liikuva ja hoogsa tantsuna, aga kuuleme ka muusikastiilina.
Vaatleme seda kõike läbi kahe ärevushäire ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) all kannatava tegelase. Kuidas õnnestub neil muusika ja tantsu abil oma häireid vaos hoida ja üksteist raskustest üle aidata?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on ärevushäirele mitmes mõttes vastanduv.
Esimesele on omane pumbata suur kogus dopamiini ajju, mis hoiab inimest rakkes mingi tegevusega. Hetkel kui ilmub ellu uus ning huvitav asi, jääb eelmine katki ja nii võib pooleli jäänud tegevusi kuhjuda rusuvalt palju.
Teine soovib korrapära ja rutiini. Kõik peab olema omal kohal ja igasugune segadus, korrapäratus ning lõpetamatus teeb inimese ärevaks. Seepärast kipub ärevushäire ka inimest hoiduma paikadest ja olukordadest, kus neil pole täit kontrolli olukorra üle.
Need häired pole miski, mida saab välja ravida. Tuleb leida viise nendega toime tulemiseks ja edasi toimetamiseks.

Lavastaja–koreograaf: Allar Valge
Koreograaf: Veronika Smolina
Tantsijad: Allar Valge, Michał Wierzbowski / Matthew James Jordan / Veronika Smolina
Dramaturg: Erik Richard Salumäe
Muusikaline kujundus ja heli: Kärt Anton
Stenograafia assistent: Nele Sooväli
Valguskujundaja: Joosep Kurm
Lavakujunduse tehniline teostaja: Kristjan Pärnamägi (Lindenhill)
Graafiline disain, fotod ja videod: Kadi Aare
Korraldus ja tehniline teostus: Eesti Tantsuagentuur

Esietendus: 16. september 2023 Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis

Kestus: 50 min
Soovituslik vanus: alates 7-ndast eluaastast

Eesti Tantsuagentuuri ja kohalike kultuurikorraldajate eestvedamisel toob TantsuMENÜÜ tantsuetendused kõikjale Eestis.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Creative Europe, SPARSE Plus

www.tantsumenüü.ee

Foto: Raido Bergstein

 

Allar Valge on lõpetanud TLÜ koreograafia BA 2018. aastal ja pärast seda tegutsenud vabakutselise tantsija ning koreograafina. Esimesed kokkupuuted stepptantsuga ulatuvad juba umbes 20 aasta taha. Rhythmus” on Allari teine tantsulavastus.

Matthew James Jordan alustas oma tantsijateed juba 6-aastaselt. Ta on õppinud nii stepptantsu, balletti kui ka kaasaegset tantsu ning töötab praegu tantsija ja repetiitorina Vanemuise teatris. Lisaks on ta tegelenud koreograafi, lavastaja ning heliloojana. Tants on tema jaoks kõik – rütmid ja tunded, mis loovad mõtteid ja seoseid.

Veronika Smolina on 17-aastane stepp-tantsija, kes alustas oma tantsuteed juba nelja aastasena, õppides mitmete professionaalide käe all. Tema mentoriteks on Andrew Nemr ja Jason Rodgers. Tants ja rütm on tema kutsumus!

Erik Richard Salumäe on lavastaja-näitleja, kes töötab alates 2022. aastast Theatrumis. Ta on lõpetanud EMTA Lavakunstikooli ja seejärel osalenud lavastuprotsessides nii Tallinnas kui ka Tartus.

Nele Sooväli on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2010. aastal ning tegutsenud aktiivselt vabakutseline teatrikunstnikuna sellest ajast peale luues kujundusi nii tantsu kui draama lavastustele.

Kärt Anton on lõpetanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusika ja helitehnoloogia erialal. Peale õpinguid on ta osalenud erinevates muusika- ja teatriprojektides peamiselt lauljana aga ka näitlejana ning helilooja-ja kujundajana.

Kajastused: 

Kaasahaarav stepptants lennutab vaataja endaga põnevasse rütmide maailma. Kaisa Kattai, Elva valla leht, 9.05.2024

Arvustus. Kastist välja rütmid. Iiris Viirpalu, ERR kultuuriprotaal, 24.09.2023

 


 

Dance Performance “Rhythmus”

Rhythmus is a tap dance and rhythm performance that shows the special aspects of tap dance. Rhythmus is bringing to the stage references from the performances of legendary tap dancers a hundred years ago, but also looking for something new – we see tap as a moving and energetic dance, but we also hear it as a musical style.

The performance looks at this through two characters, one with an anxiety disorder and the other with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD). How do they manage to keep their disorders under control and help each other overcome difficulties through music and dance?

Director-choreographer: Allar Valge
Choreographer: Veronika Smolina
Dancers: Allar Valge, Matthew James Jordan / Veronika Smolina
Dramaturg: Erik Richard Salumäe
Sound design: Kärt Anton
Stenography assistant: Nele Sooväli
Graphic design: Kadi Aare
Production and technical implementation: Estonian Dance Agency

Premiere: September 16, 2023 in the theater hall of the Estonian Dance Agency

Duration: 50 min

Foto: Raido Bergstein

 

DanceMENU (TantsuMENÜÜ under Estonian Dance Agency) is Estonian dance touring programme for rural communities. The purpose of DanceMENU is to bring dance to a new audience outside of the usual dance stages.

Supported by: Estonian Cultural Endowment, Estonian Centre of Folk Culture, Pakenditööstus, SPARSE Plus, Creative Europe

Eesti tantsuhuvihariduse aasta suursündmuse Festivali Koolitants 2025 pidulikud lõppkontserdid toimuvad 3. ja 4. mail Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Lavale jõuavad kolm kontsertetendust:
Laupäeval, 3. mail kell 12.00 on laval algkooli ja põhikooli noorema vanuseastme tantsijad ning kell 18.00 gümnaasium+ vanuseastme tantsijad.
Pühapäeval, 4. mail kell 14.00 algaval kontserdil astuvad lavale eelkooli ning põhikooli vanema vanuseastme tantsijad.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud leiad SIIT.

Eesti Tantsuagentuuri eestvedamisel kolmekümne esimest korda toimuv laste ja noorte omaloominguliste lavatantsude Festival Koolitants 2025 on sel aastal teatri- ja kontserdimajade lavadele toonud tuhandeid noori tantsijaid üle Eesti. Veebruaris ja märtsis toimunud maakondlikelt tantsupäevadelt kutsusid žüriiliikmed Tiina Ollesk, Sandra Põld ja Juulius Vaiksoo ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii lõppkontsertidele esinema 100 tantsu. Koolitants 2025 tantsupäevad toimuvad sel aastal kaheetapilisena.

Kolmel pidulikul lõppkontserdil saab laval näha erinevas vanuses laste ja noorte selle festivaliaasta eredamaid stiili- ja žanrinäiteid. Kui maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik tantsu harrastavad lapsed ja noored, siis Koolitantsu lõppkontserdid on eriline ja inspireeriv läbilõige kogu festivaliaastast, mida ilmestavad žürii poolt esinema kutsutud tantsud.

Festivali peakorraldaja Raido Bergsteini sõnul jõuavad lõppkontsertidele tavapäraselt umbes 50 tantsu, kuid pärast selle aasta piirkondlike tantsupäevade ärajäämist avanes võimalus esitleda lõppkontsertidel laiemat läbilõiget Eesti tantsuhuviharidusest. Lavale jõudvad 100 omaloomingulist tantsu peegeldavad noorte tantsijate kirglikkust ja juhendajate pühendumust. Peakorraldaja sõnul seab kontsertide suurus küll korralduslikud piirid, kuid hoolikalt valitud repertuaar tagab publikule meeldejääva ja nauditava kogemuse, tuues esile tantsuhuvihariduse rikkuse nii üleriiklikul kui ka maakondlikul tasandil.

Kontserdijuhid Oliver Reimann ja Aaron Thor Härm on kaks säravat noort tele- ja teatrimaailmast, kelle kaasahaarav rõõmsameelsus ja šarm loovad pidulikel lõppkontsertidel erilise ja meeldejääva õhkkonna.

Külalisena astub laval üles ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel katkenditega šoti-inglise koreograafi Anna Kenricku uuest tantsulavastusest “Räägi välja”. Alles tuleval sügisel täispikkuses esietenduv “Räägi välja” sukeldub liikumise ja tantsu jõusse, et murda vaikuse erinevaid vorme. Ammutades inspiratsiooni Audre Lorde’i mõttest “meid ei halva mitte erinevus, vaid vaikus”, uurib lavastus, kuidas saame tantsu kaudu luua dialoogi ja julgustada üksteist rääkima ka siis, kui teised vaikivad. Kuidas luua turvalist ruumi, kus rääkida ja kuulata? Kuidas toetada üksteist, et julgeksime olla ausad ja haavatavad? Anna Kenricku lavastus otsib neid vastuseid läbi tantsijate kehade, liikumise ja emotsioonide, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva, samas toetava kogemuse. “Räägi välja” on üleskutse vaikuse murdmiseks, oma hääle kuuldavaks tegemiseks ning vastastikuseks toetuseks liikumise keeles.

PILETID

Lõppkontsertide piletid on müügil fienta.com.
Täispilet 15€ (üks kontsert)
Laps / Õpilane / Õpetaja / Pensionär 10€
Päevapilet 25€
Grupipilet 8€ (alates 10. inimesest)
NB! Grupipiletite ostmiseks kirjuta oma soovist aadressil info@tantsuagentuur.ee

NB! Kontserdipäeval on piletid müügil vaid kohapeal.

Eelmüük Fientas lõpeb kontserdipäevale eelneval hilisõhtul.
Piletihinnad sisaldavad käibemaksu.

Meelespea piletiostjale ja saalis viibivale publikule
* Austame noori esinejaid ja käitume vastavalt teatrietiketile – Koolitantsu lõppkontsertidel palume tantsude vahel saali ja saalist välja mitte liikuda. Teeme seda vaheaegadel. Samuti ei käi teatrikülastuse juurde helendavad telefoniekraanid.

* Eelmüügist ostetud piletid tuleb kohapeal vahetada käepaela vastu. Istekohad on nummerdamata.

*Korraldaja ei vaheta pileteid ümber ega osta tagasi. Veendu eelnevalt, kas ostad piletid õigele kontserdile.

* Pilet tuleb osta kõikidel kontserdikülastajatel, v.a. tantsijatel, tantsupäeval esitlusele tulevate tantsude autoritel-juhendajatel ja truppide saatjatel ning kuni 3-aastastel pealtvaatajatel.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Haridusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Paide linn, Valga vald, Pakenditööstus, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.

#tantsonkunst
#koolitants

Foto: Raido Bergstein

Ainulaadne ja kordumatu “Hetk”.

Kas oled valmis kogema viite soolot, mis sünnivad igal õhtul uuesti ja ainukordselt sinu silme all?

“Hetk” on improvisatsiooniline tantsulavastus, kus erineva tausta ja stiiliga tantsijad loovad koos muusikutega kordumatu ja ettearvamatu etenduse. Iga etendus on ainulaadne, sest tantsijad ja muusik reageerivad hetkeolukorrale ja üksteisele, luues pidevalt muutuvaid mustreid ja emotsioone.

Lavastuses kohtuvad kaasaegne tants, improvisatsioon ja elav muusika, mis on loodud kitarri, süntesaatori ja trummimasinate abil. Tantsijad esitavad soolosid ja grupis improvisatsioone, mis põhinevad eelnevalt kokkulepitud struktuuril ja märkidel, mis on inspireeritud erinevate eesti luuletajate loomingust.

“Hetk” on õhtu, mis väärtustab isikupära, julgust ja hetkes olemist. See on kutse avastamaks tantsu ja muusika kaudu inimloomuse sügavusi, et kogeda midagi täiesti uut ja erilist.

Tule ja ole osa kordumatust hetkest!

Lavastus ja kontseptsioon: Igor Lider
Tantsijad: Marek Vetik, Agnes Ihoma, Edgar Vunš, Anastasiia Lider, Pääsu-Liis Kens, Ignat Lahno, Anastassiia Tukova, Edgar Budza, Rūta Ronja Pakalne, Mark Monak, Marta Vunš, Sofia Kruusamägi, Igor Lider (NB! Tantsijate koosseisud etendustel on erinevad, laval korraga viis tantsijat.)
Muusikaline kujundaja laivis: Erki Pärnoja või Igor Lider või Karl Birnbaum
Valguskujundaja: Joosep Kurm
Kostüümid: Karmen Teesi Pregel
Graafiline disain, fotod, videod: Kadi Aare
Produktsioon ja korraldus: Eesti Tantsuagentuur

Esietendus: 12. aprillil 2025 Rakvere Kultuurikeskuses

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pakenditööstus, SPARSE Plus, Creative Europe

 



Igor Lider on hinnatud koreograaf, tantsija ja muusik, kellel on pikaajaline ja rahvusvaheliselt tunnustatud kogemus tänavatantsu valdkonnas. Tema looming ühendab endas erinevaid kunstivorme, pakkudes publikule unustamatuid elamusi nii laval kui ka ekraanil. Viimaste aastate üks olulisemaid projekte on Igoril olnud tänavatantsulavastus “Muutus”, mis sai ka 2023. aasta Eesti teatri auhindade nominatsiooni. Igor on koreograafiks ka tänavusel Eurovisiooni lauluvõistlusel Eestit esindavale Tommy Cashi “Cafe Macchiatole”.

Karl Birnbaum on andekas eesti näitleja ja muusik, kes paistab silma oma karismaatiliste lavaliste esituste ja mitmekülgse loominguga nii teatris kui ka muusikas. Tema töid iseloomustab sageli julge lähenemine ja piiride kompamine erinevate kunstivormide vahel. Tema looming on leidnud tunnustust nii kriitikute kui publiku seas.

Pääsu-Liis Kens on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Londoni Kaasaegse Tantsu Kooli. Ta on töötanud nii Eestis kui välismaal ning teinud koostööd kunstnike ja koreograafidega nagu Rūta Ronja Pakalne, Laura Kvelstein, Will Pegna, Sofia Filippou, Sveta Grigorjeva, Sigrid Savi jt.

Mark Monak on tantsija, koreograaf ja juhendaja, kelle looming sünnib erinevate tantsustiilide sulandumisel. Tema ainulaadne käekiri ja pühendumus harmooniale loob kaasahaarava ja inspireeriva tantsukogemuse.

Rūta Ronja Pakalne on Lätist pärit tantsu- ja filmikunstnik, kes elab ja töötab Eestis. Rūta Ronja loomingut iseloomustab ausus ja autentsus. Tema laiahaardeline haridus ja kogemused nii tantsus kui filmis on andnud talle ainulaadse perspektiivi liikumise ja loo jutustamise ühendamiseks. Rūta Ronja on aastaid ühendanud teadmisi kaasaegse tantsu tehnika/põrandatöö/improvisatsiooni ja uurimispõhise tantsu arendamises.

Edgar Budza on tänavatantsu tantsija, koreograaf ja võistluste kohtunik. Edgar on osalenud paljudel festivalidel nii Euroopas kui ka Venemaal. Viimastel aastatel on ta töötanud tantsuõpetajana.
TantsuMENÜÜ programmis on ta osalenud tantsijana lavastuses “Muutus”.

Sofia Kruusamägi on andekas ja mitmekülgne tantsija-koreograaf, kes on osalenud mitmetes tantsulavastustes ning fimi ja muusika projektides. Ta on teinud koostööd selliste lavastajate-koreograafidega nagu Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Krista Köster, Svetlana Grigorjeva, Julia Koneva, Leif Firnhaber Pinos jt. Sofia on loonud koreograafiat nii kontsertidele, muusikavideotele kui ka teatrilavastustele.

Edgar Vunš on näitleja Tallinnast. Tema põhiliseks fookuseks on kaasaegne teater, samuti on tal palju kogemust tänavatantsu, akrobaatika ja tsirkuse vallas. Edgar on olnud osaline erinevates teatri- ja tantsulavastustes, samuti on tal mitmeaastane tantsuõpetaja kogemus. 2024. aasta juunis lõpetas Edgar Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitleja erialal ning asus tööle Von Krahli Teatris. Ta on pälvinud Voldemar Panso nimelise auhinna ning on saavutanud kõrgeid kohti tänavatantsu festivalidel ja konkurssidel.

Marek Vetik on mitmekülgne ja kogenud tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja, kellel on pikaajaline kogemus tänavatantsu valdkonnas. Ta on osalenud ja võitnud mitmeid mainekaid võistlusi nii Eestis kui välismaal. Lisaks ülesastumistele tantsijana, on ta ka andekas õpetaja ja koreograaf, kes on inspireerinud paljusid noori tantsijaid. Marek on ka on 2002. aastal loodud Submission Crew üks asutajatest, millest sai Eesti tuntuim ja tunnustatuim breiktantsu kooslus.

Ignat Lahno on pühendunud tantsija, kes on aktiivselt panustanud breiktantsu arendamisse Eestis. Tema kirg ja oskused on inspireerinud paljusid noori tantsijaid ning ta on tuntud oma energiliste ja tehniliselt keeruliste esituste poolest.

Anastassia Tukova on kirglik tantsija ja õpetaja, kes on pühendunud tänavatantsu stiilide edendamisele. Tema energiline ja loominguline lähenemine inspireerib tantsijaid igas vanuses ja tasemel. Anastassia osales tantsijana ka TantsuMENÜÜ lavastuses “Muutus”.

Anastasiia Lider on tantsija, koreograaf ja õpetaja, kellel on kogemusi nii tänavatantsu kui kaasaegse tantsu vallas. Ta loonud koreograafiat erinevatele muusika ja moe projektidele. Hetkel tegutseb Tallinna Iluuisutamiskoolis. Omab bakalaureuse kraadi ajakirjanduse erialal.

Marta Vunš on mitmekülgne tantsija, kellel on pikaaegne kogemus erinevates tantsustiilides, keskendudes peamiselt hip-hopile, house`ile ja kaasaegsele tantsule. Lisaks esinemisele ja õpetamisele tegeleb ta ka kaasaegse tsirkuse ja etenduskunstiga ning on aktiivne tantsu- ja kultuurisündmuste korraldaja, omades kõrgharidust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal.

Agnes Ihoma on Tallinnas tegutsev tantsukunstnik ja koreograaf, kelle töö ja praktika on suurel määral inspireeritud tänavatantsudest, tuues sealt energiat ja stiili ka oma loomingusse. Energiat ja kirge tantsu vastu jagab Agnes õpilaste ja tantsijatega Free Flow Studios.

Fotod: Raido Bergstein

Eesti noorte tantsuhuvihariduse aasta suursündmuse, Festivali Koolitants 2025 pidulikud lõppkontserdid toimuvad 3. ja 4. mail Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Sel aastal toimub Koolitants kaheetepilisena. Veebruaris ja märtsis jõudsid teatri- ja kontserdimajade lavadele üle Eesti 16 maakondliku tantsupäevade kontserti. Mai algul toimuvatele lõppkontsertidele kutsus žürii, kuhu kuuluvad koreograaf ja pedagoog Tiina Ollesk, tantsuõpetaja ja koreograaf Sandra Põld ning tantsija, tantsuõpetaja ja produtsent Juulius Vaiksoo, koos Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežüriiga neist esinema kokku täpselt 100 tantsu.

“Valik lõppkontsertidel osalevatest tantsudest on tehtud sooviga anda hea ülevaade laste ja noorte tantsuhuviharidusest üle Eesti, Kuressaarest Narvani ja Tallinnast Valgani ning seda kõigis vanuseastmetes,” ütleb žüriiliige Tiina Ollesk. “Valitud tantsud peegeldavad tantsijate ja juhendajate motiveeritust ning hetke parimaid tantsualaseid oskusi. Maakondlikel tantsupäevadel joonistusid välja nii laiahaardelisemad kui ka kitsamad iseloomulikud eripärad, mis lõppkontsertidel kokku moodustavad noorte tantsu mitmekesise maastiku – näeme tänavatantsu, vabatantsu, showtantsu, nüüdistantsu, jazztantsu, pärimuslikku tantsu, võimlemise mõjutusi ning tantsu kui teatrit,” jagas Ollesk.

“Eristuvad ja rõõmustavad selge autoripositsiooni ja sõnumiga tantsud ning see, et virtuoosse tantsutehnika ja tubli soorituslikkuse kõrval näeb ka tantsukunsti delikaatsemat ja hapramat külge. Terava sotsiaalse sõnumiga tantsud annavad kindluse, et ka tulevikus saab meil olema kriitiliselt maailma suhestuva tantsumõtte kandjaid. Lõppkontsertidel Paides on hea võimalus näha väga häid noori tantsijaid, nende endi, neile ning nendega koos loodud kompositsioone,” võttis Tiina Ollesk žürii nägemuse tehtud valikust kokku. Olleski sõnul on Koolitants ainulaadne sündmus, mille loojaks on väike, kuid tubli tiim, kelle ees tuleb teha suur kummardus meie kultuuripildis erilise ning nii vajaliku nähtuse ülevalhoidmise ja arendamise eest.

Festivali peakorraldaja Raido Bergsteini sõnul jõuavad lõppkontsertidele tavapäraselt umbes 50 tantsu, kuid pärast selle aasta piirkondlike tantsupäevade ärajäämist avanes võimalus esitleda lõppkontsertidel laiemat läbilõiget Eesti tantsuhuviharidusest. Lavale jõudvad 100 omaloomingulist tantsu peegeldavad noorte tantsijate kirglikkust ja juhendajate pühendumust. Peakorraldaja sõnul seab kontsertide suurus küll korralduslikud piirid, kuid hoolikalt valitud repertuaar tagab publikule meeldejääva ja nauditava kogemuse, tuues esile tantsuhuvihariduse rikkuse nii üleriiklikul kui ka maakondlikul tasandil.

“Tänases ebakindlas maailmas on tantsuõpetajate roll noorte elus eriti oluline. Tantsuõpetajad vajavad meie kõigi tuge – nii vanemate, kogukonna kui ka kohalike omavalitsuste oma. Olgu see siis rahaline panus või lihtsalt julgustavad sõnad ja abi, iga toetusavaldus on hindamatu väärtusega,” ütles Bergstein.

Peakorraldaja toob esile, et ärevad ajad suunavad loomeinimesi otsima varjupaika ja väljendama positiivseid emotsioone. “Seetõttu näeme tänavusel Koolitantsul palju tantsurõõmu ning vähem keerulisemaid ja sotsiaalseid teemasid. See on omamoodi vastupidine peegeldus ajast, milles me elame.” Samas muretseb korraldustiim mõndade maakondade pärast, kus tantsutruppide ja tantsude arv on pandeemiajärgsel ajal järjepidevalt langenud. “On oluline, et kohalikud kogukonnad toetaksid tantsukoolide tegevust, sest mõtestatud tantsuharidus pakub noortele ainulaadset võimalust eneseväljenduseks, koostegemise rõõmu ja tervislikku eluviisi,” lisab Bergstein.

Lisaks professionaalsetele tantsuõpetajatele ja koreograafidele on Koolitantsul oluline roll ka noorte endi loomingul. Tantsijate loodud tantsud toovad lavale värskust, isikupära ja julgeid ideid. Koolitants julgustab ka üldhariduskoole festivalil osalema, kuna see annab hea võimaluse jagada noorte tantsuloomingut suurema publikuga.

Koolitantsu projekti- ja žüriijuht Aneta Varts toob lõppenud tantsupäevadele tagasi vaadates välja eel- ja algkooli vanuseastmetes osalenud lastetantsud, mis olid sel aastal erakordselt silmapaistvad. Nähtud tantsud olid tugevad ja omanäolised, mida kinnitab ka nende hulgaline jõudmine lõppkontsertidele. “Lastetantsud on suur väljakutse nii juhendajale kui ka vaatajale,” kinnitab Varts. “Kui palju ja kuidas kaasata erinevas vanuses tantsijaid loomisprotsessi? Kust korjata üles lapsi kõnetav idee, millest väike tantsija laval aru saab ning mis ka tantsija enda olemust esile tuua võimaldab? Lastetantsud on tihti seotud inimliku nunnumeetri faktoriga, kuid rõõmustav on see, et juhendajad ja autorid on leidnud üles need viisid, kuidas tantsijat arendav ja tema jaoks arusaadav teema usutavalt ning ka vaataja jaoks põnevalt lavale tuua,“ jagas Varts ning lisas, et tänavustes kontsertidele järgnenud juhendajate vestlusringides tuli pea igal pool juttu sellest, miks üks või teine tants meid kõnetab ning miks just see sadade tantsude seast meelde jääb? Žürii sõnul on erinevate kihtide, dünaamikate kombineerimine ja kontrastide loomine see, mis meie ajule üllatusmomente ning ootamatusi pakuvad. “Julgustame tantsijaid ja tantsuloojaid veelgi enam katsetama, uurima, kombineerima ja leidma tantsulisi ning muusikalisi lahendusi ja kostüüme väljaspool harjumuspäraseid mustreid. Tants on ju kunst ning sellega tegelemine üks lõputuid fantastilisi võimalusi loov privileeg!” võttis Varts žürii mõtted kokku.

Igal maakondliku tantsupäeva kontserdil andis oma eripreemia välja ka Eesti Noorte Tantsu Ühingu tantsukoolituse läbinud noortežürii. Välja antud eripreemia tagas tantsudele pääsu lõppkontsertidele.

Festival Koolitants 2025 lõppkontserdid Paide Muusika- ja Teatrimajas:

Laupäeval, 3. mail kell 12.00 on laval algkooli ja põhikooli noorema vanuseastme tantsijad ning kell 18.00 gümnaasium+ vanuseastme tantsijad.
Pühapäeval, 4. mail kell 14.00 algaval kontserdil astuvad lavale eelkooli ning põhikooli vanema vanuseastme tantsijad.

Kontserte juhivad Oliver Reimann ja Aaron Thor Härm. Külalisena astub laval üles ETA Kompanii koosseisus Daniela Privis, Juulius Vaiksoo, Marko Reitalu ja Mariann Onkel.

Lõppkontsertide piletimüük algab Fientas üks kuu enne kontserte, 3. aprillil.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud on leitavad SIIT.

Tantsuliste kohtumisteni Paides!


Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

Rakvere Kultuurikeskuse ja Eesti Tantsuagentuuri koostööna alguse saanud Rakvere Kaasaegse Tantsu Festival KANTS jõuab selle aasta varakevadel publiku ette juba teistkordselt, 10.-12. aprillil 2025.

Eesti Tantsuagentuuri etendustegevuse juhi Raido Bergsteini sõnul on Rakvere publikul taaskord kolme päeva jooksul võimalus näha kolme väga erineval moel puudutavat tantsulavastust. “”Hool” kõnetab meid kõiki väga inimlikul ja mõistetaval tasandil, “Väli” aitab meid ümbritsevas maailmas fookust leida ning Rakveres esietenduv “Hetk” toob lavale koosluse kaasaegse tantsu, improvisatsiooni ja elava muusika näol.”

“Kaasaegse Tantsu Festival KANTS on haruldane nähtus Eesti kultuurimaastikul ja mul on siiralt hea meel, et tantsulembene publik lähemalt ja kaugemalt just Rakveres sellisest festivalist osa saab. Olen tänulik meie koostöö üle Eesti Tantsuagentuuriga, sest just nende järjepidev panus tantsu edendamisesse on võimatu võimalikuks teinud,” ütleb Rakvere Kultuurikeskuse direktor Eve Alte.

Helena Krinali lavastus “Hool” keskendub sellele, kui raske, kerge, masendav ja kõrgendav on kellegi teise eest hoole kandmine.
Lavastus “Väli”, mille autoriteks on Maria Uppin-Sarv ja Valeria Tagel, seevastu viib vaataja kaasuva ilu väljadele. Teekonnale, kus halva olukorra juhusliku kõrvalnähuna avalduvad ilu, õnn ja rõõm, pakkudes toetust ning aidates säilitada lootust.
Festivali kolmas, Igor Lideri poolt lavastatud “Hetk” jõuab publiku ette esmakordselt Rakveres. “Hetk” on improvisatsiooniline tantsulavastus, kus erineva tausta ja stiiliga tantsijad loovad koos muusikutega kordumatu ja ettearvamatu etenduse.

 

Festivalipassi saab soetada SIIT.

OMA TANTS on pika traditsiooniga ETA Tantsukooli õpilaste omaloominguliste tantsude ja lühifilmide konkurss, kus noortel alates algastmest on võimalik proovida kätt tantsu- ja tantsufilmi loojatena toetavas ja inspireerivas keskkonnas. Kõikidel noortel loojatel on võimalik jagada oma emotsioone ja kogemusi ühises vestlusringis ning saada tagasisidet ETA Tantsukooli õpetajatelt ja vilistlastelt.

OMA TANTS 2025 toimub 11. aprillil kell 18.00 Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis.

Oluline on, et loomingu autor(id) ja esitaja(d) on ETA Tantsukooli õpilane/õpilased.
Osaleda saab soolo-, dueti-, grupi- või tantsufilmiga:
– tantsu pikkus kuni 4 minutit
– filmi pikkus ~1 minut.

Sündmusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine ning seda saab teha SIIN.

Algastmete õpilased saavad registreerida end juhendaja abiga.

Registreerimise tähtaeg on 7. aprill 2025.
Muusikapala ja filmi palume saata aadressile etaenty@gmail.com samuti hiljemalt 7. aprilliks 2025.

OMA TANTSU korraldab ETA Noorteaktiiv.