Novembrikuisest TANTSUKUUKIRJAST saab lugeda ka Eesti Tantsuagentuuri tegemiste kohta:

 UDUS VÕI ILMSI: tantsijapäevik
ehk Suvise Koolitantsu Kompanii liige Kadi Kirkmann jagab enda mõtteid ja mälestusi Rakvere Vallimäel toimunud lavastusprotsessist ja “Udus või ilmsi” kontsert-lavastusest.

 Kuidas luua kohtumispaik, kus lisaks enda näitamisele tahaks ka teisi vaadata?
ehk Kärt Koppel ja Raido Bergstein jagavad Festival Koolitantsu mälestusi, muljeid, hetkeolukorda ja tantsutulevikku.

LOE LÄHEMALT  https://kuukiri.tantsuliit.ee/

Festival Koolitants toob igal aastal tantsupäevade ja üleriigilise Koolitantsu Kompanii etendustega teatri- ja kontserdimajade lavadele tuhandeid noori tantsijaid üle Eesti. Teist aasta järjest toovad Just Film ja Koolitants suurele kinoekraanile ka noorte osalusel valminud tantsufilmid.

Just Film x Koolitants on suur rõõm teatada, et sel aastal toimub Koolitantsu OFF-programm ehk tantsufilmide programm Tallinnas ja Tartus, Pimedate Ööde Filmifestivali raames.

Tantsufilmid valiti välja kandideerimise teel ning iga film pakub midagi mõnusat meelele, kehale ja tegijatele.
Oodatud on kõik tantsijad, tantsuhuvilised ja ka need, kes soovivad tantsuga tutvust teha.

SEANSID:

12.11 kell 14:15 Apollo Kino Solaris saal 4 (Tallinn). Pileteid seansile saab osta SIIT.

13.11 kell 15:00 Elektriteater (Tartu). Pileteid seansile saab osta SIIT. 

Seansi kestus: 1h

FILMID:

ETA Tantsukool “ambioos”
ETA Tantsukool “CAPSELLA”
ETA Tantsukool “dunnel”
Ehte Humanitaargümnaasium “Ketid”
Tähtvere Tantsukeskus “kuidas ma saan sind igatseda, kui oled alati siin”
Black and Brownie Tantsukool “ma olen”
Elisabeth Teener “Piiride katsetus”
ETA Tantsukool “{p_k}allid”
Dreamstudio “rannafestival”
ETA Tantsukool “Sukelduma”
Tantsukool Cestants “Sõnad”
Shaté Tantsukool “tunded”
Dreamstudio “Ultramariin”
BFM “uue koidu lapsed”
Shaté Tantsukool “üheks”

Filmide kirjeldused leiad SIIT

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.

Aitäh: EV Haridus- ja Teadusministeerium

Festival Koolitants ja Just Film kuulutavad välja konkursi noorte tantsufilmide programmi

Ootame kandideerima tantsufilme, kus astuvad ekraanile kuni 26-aastased noored tantsijad. Film peab olema salvestatud aastatel 2021 ja/või 2022 ning terviklikult valmis saama hiljemalt septembri lõpuks. Kui sul on juba valmis film või huvitav tantsusalvestus, mida soovid veel filmiks vormida, siis tule osalema! 

Kandideerivalt tantsufilmilt ootame:

• eakohast teemakäsitlust
• koreograafilist ja/või liikumiskeskset väljendusviisi
• läbimõeldust ja sisukust
• kandideerimise ajal ning programmi valiku korral ei ole film avalikult vaadatav kuni 2022. aasta Pimedate Ööde Filmifestivali lõpuni
• täidetud registreerimisankeeti, mille leiad siit: https://forms.gle/qFp1BzGbrbVaXe8w9 

Filmi tehnilised tingimused:

Koodek	ProRes 422, ProRes 422 HQ, MP4 h264 (h265 ei ole toetatud)
Resolutsioon	1998x1080px ja 2048x858px (letterboximine ei ole vajalik )
Kaadrisagedus	24fps, 25fps
Scan	progressive
Bitrate	soovituslikult minimaalselt 20Mbps
Audio formaat	2.0 Stereo, 3.0 (L,R,C) or 5.1 Linear PCM
Audio kanalite järjestus	L-R / L-R-C / L-R-C-Lfe-LS-RS
Audio bitrate	minimaalselt 320 kbps

Kogu graafiline info (logod, tekstid jne.) ei tohi asetseda ekraani servadele lähemal kui umbes 5% ekraani servast ehk action safe alas. Action safe ala peaks arvestama kui tegelikku ekraani serva.

KANDIDEERIMISE TÄHTAEG (täidetud registreerimisankeet ja koolitants@tantsuagentuur.ee saadetud link valmis tantsufilmi ja fotodega): 30.09.2022.

Programmi valitud tantsufilmid kuulutame välja hiljemalt 10.10.2022.

Valitud tantsufilmid linastuvad Just Filmi (Pimedade Ööde Filmifestivali laste- ja noortefilmide alafestivali) KOOLITANTS@Just programmis Tallinnas ja Tartus. 

Lisainfo: 

Raido Bergstein
raido@tantsuagentuur.ee
+372 56 454 888

Noore tantsija Kadi Krikmanni peegeldus Koolitantsu Kompanii “Udus või ilmsi” lavastusprotsessist ja olemusest. Iga päevaga kasvas mõtete kogus. 

1. PÄEV

Uus energia, uued näod, uued reeglid, uued tantsud… ja millegi uue algus.

2. PÄEV

Õppisime veel rohkem uusi tantse ja puhastasime juba eelnevalt õpitut. Inimeste nimed saavad tasapisi selgemaks ja olemine muutub vabamaks.

3. PÄEV

Rääkisime Eestist ja jagasime enda mõtteid, millega Eesti meile seostub. Toimusid esimesed proovid Rakvere Vallimäel, kus oli palav, kuid õnneks oli keskkond inspireeriv. Ma olen kindel, et me kõik hakkame juba natukene suuremat pilti kokku panema.

4. PÄEV

Meie solistidega ühinesid ka trupi tantsijad igalt poolt üle terve Eesti. Tutvusime uute liikmetega ja algasid meie ühisproovid Vallimäel. Tänaseks oleme juba pooled koreograafiatest ära õppinud. Hea tunne on näha, kui paljusid noori üle Eesti köidab tants ja on valmis panustama oma aega ja annet, et saaksime luua Eesti jaoks selle tantsulavastuse.

5. PÄEV

Enamus proove on nüüd koos trupiga. Palav on… ja proovides on rohkem ootamist, kuna meid on nüüd palju rohkem. RANK-is (noortekeskus, kus ööbime) jäi ruumi vähemaks. Pesemise järjekorrad muutusid pikemaks. Aga enesekindlust, et sellest tuleb midagi ainukordset ja võimsat tuli kindlasti juurde.  

6. PÄEV

Tänasest tulid Rakverre Kelly ja säm ning livebänd. Kõik meie proovid on nüüd koos live-muusikaga, mis andis kohe uue hingamise ja tekitas meile palju elevust. Hakkasime kokku panema valmisolevaid osasid. Tegelesime rohkem üleminekutega, et nii meil kui ka muusikutel oleks selgem arusaam tervikust. 

Koos muusikutega hakkas kõik palju realistlikum tunduma.

Ja Maike jagas meile kohukesi 🙂

7. PÄEV

Kohe hommikul õppisime veel viimase osa meie lavastusest. Jagasime lavastuse kaheks. Lõunases proovis tegime esimese poole musta läbimängu ja õhtuses proovis tegime teise poole musta läbimängu. Ehk täna peamiselt toimusidki esimesed mustad läbimägud. Harjutasime ja rääkisime läbi ka veel kõik olulised detailid rekvisiitide kohta. Saime ka kätte enda kostüümid, mis muutis kõik palju reaalsemaks. 

Natuke hirmus on mõelda, et juba homme on esietendus, aga samas ma arvan me kõik oleme selleks valmis ja seda kaua oodanud.

8. PÄEV

Hommik oli samasugune nagu ikka, ja kohe läksime esimesse proovi, kus tegime veel paar viimast joonist läbi ja mõtlesime tähtsad asjad üle. Panime kostüümid selga ja alustasime puhta läbimänguga. Esimesed kaks lugu läksid sujuvalt, kuid peale seda mitte enam väga. Peamiselt olid probleemid tehnikaga, kuna väljas oli liiga palav ning kogu tehnika kuumenes üle. See natuke hirmutas, kuna juba läbimänguga alustasime peaaegu 1h hiljem ja olime nüüd veel rohkem ajast maas ja ma ei saanudki teha mitte ühtegi puhast läbimängu enne esikat.

Õnneks kõigile tehnilistele probeemidele leiti lahendus ja me olime valmis esietenduseks. Uskumatu oli mõelda, et me panime selle kõik kokku tervelt ühe nädalaga ja nüüd me näeme vaikselt rahvast kogunemas, kes seda vaatama tulevad. Etendus läks ainult imeliselt ja kõigi emotsioonid olid laes ning süda on täis soojust ja tänulikkust nii kaastantsijate vastu kui ka kõigi vaatajate vastu.

9. PÄEV

Eilne esikas tundub ikka veel nii uskumatu, aga olen õnnelik, et saame seda täna korrata… kuid kurb, et see on meie viimane kord.

Sättisime end valmis, pakkisime viimased asjad kokku, ja olime valmis teiseks etenduseks. Ka tänane etendus etendus läks sujuvalt ja võtsime sellest viimast. 

Peale seda oli palju õnne ja tänulikkuse pisaraid, sest see on lihtsalt kirjeldamatu, kui imeline tunne oli olla laval Eesti taasiseseisvumispäeval ning kõike koreograafide ja meie tehtud tööd Eestiga jagada. Kõige lõpetuseks muljetasime / rääkisime mõtteid, jagasime tänusid ja plaksutasime üksteisele ning sõime torti ja veetsime veel viimased hetked Rakvere Vallimäel. 

“Ütle mulle, et see oli uni, ütle mulle äratuskell” on meie viimase tantsu kõige viimased laulusõnad. Kui see kogemus oleks uni, siis see oleks see kõige magusam ja parem uni, millest sa ei tahaks mitte kunagi ärgata. Kuid see oli justkui uni päriselus. 

Antud hetkel olen ma nii õnnelik, et see oli kõike muud kui uni ja me saime seda päriselt ilmsi kogeda.

Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsulavastus “Udus või ilmsi” esietendus 19. augustil 2022 Rakvere Vallimäel. Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud võimsa energiaga kontsertetendusel kohtusid tants ja muusika. “Udus või ilmsi” tõi vaatajateni tantsijad Rakverest ja üle Eesti, kes peegeldasid elu, olu ja iseend läbi tantsu Rakvere Vallimäel. Muusikutena tegid kaasa räppar säm, Kelly Vask ja livebänd. Koreograafideks ja lavastajateks Kadi Aare ja Maarja Pruuli. 

PILDIGALERIID VAATA SIIT:

19. ja 20. augustil esietendus Rakvere Vallimäel üleriigilise Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsulavastus “Udus või ilmsi”.

Lavastuses osales 55 üle Eesti kokku tulnud tantsijat, räppar Säm ja laulja Kelly Vask, keda toetas live-bänd, mille koosseisu kuulusid Henri Erik Tammai, Mart Nõmm ja Kristjan Luik. Tantsulavastus oli pühendatud Eesti taasiseseisvumisele ja Eesti noortele, peegeldades minevikku, tutvustades nooruslikku olevikku ning vaadates ka tuleviku poole. 

Koolitantantsu Kompanii kaheteistkümnenda lennu tantsulavastuse koreograafid olid Kadi Aare ja Maarja Pruuli. Repetiitorina tegi lavastuses kaasa Kerstin Lõhmus ning lavakunstnik oli Evely Vahtramäe.

“Osalemine Koolitantsu Kompanii lavastuses andis mulle juurde enesekindlust, palju uusi sõpru ning kogemust, kuidas toimib nii paljude erinevate inimestega koos töötamine. Ma võtan endaga kaasa väga palju mälestusi – varajased ärkamised, koos söömised, pikad proovipäevad, õhtused piljardimängud ja koostantsimised,” jagas Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsija Elly Naigla. 

“Udus ja ilmsi” tõid Rakvere Vallimäel lavale Eesti Tantsuagentuur ja Rakvere Kultuurikeskus.

Toimetaja: Karmen Rebane

Tekst: Ilona Vapper

Koolitantsu Kompanii tantsulavastus
“Udus või ilmsi”
Koreograafia, lavastus: Kadi Aare, Maarja Pruuli
Muusikud: säm, Kelly Vask ja live-bänd
Repetiitor: Kerstin Lõhmus
Live-bänd: Henri Erik Tammai (trummid), Mart Nõmm (bass), Kristjan Luik (kitarr)
Lavakunstnik: Evely Vahtramäe
Esietendus 19. augustil Rakvere vallimäel

19. augustil esietendus Koolitantsu Kompanii tantsulavastus “Udus või ilmsi”. Antud lavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale ning seda etendati ka pidupäeval, 20. augustil. 

Jõudsin esietendusele kohale täpselt siis, kui see oli juba mõned hetked kestnud. Õhtused päikesekiired langesid tribüünile, millel istusid nii eakad kui ka päris pisikesed inimesed. Curly Stringsi laulu “Kauges külas” saatel imbus Vallimäe treppidele üle 50 tantsiva noore, seljas õrnoranžikad särgid ja beežid püksid – tantsijate kostüüm sulas õhtupäikesega ühte. Lavakujundusena oli näha ka punakas toonis sohvat, tooli ning liivakuhja.

Juba esimestest hetkedest tundsin kehal kergeid külmavärinaid. Mass tõepoolest toimib. Hiljuti arutasime ühel seminaril tantsuõpetajatega, et tore oleks, kui lisaks rahvatantsu- ja võimlemispeole toimuks Eestis ka tänava- või kaasaegse tantsu pidu. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et taoline projekt on juba Koolitantsu Kompaniil käsil – erinevatest tantsukoolidest tulid kokku noored, kes nautisid liikumist, teineteise energiat ja suutsid väljendada oma ehedat tantsurõõmu.

Kuna tegemist oli siiski taasiseseisvumispäevale pühendatud lavastusega, kasutati tantsupeolikke võtteid. Näiteks tuldi lavale läbi treppide ning moodustati erinevaid jooniseid. Lavastuse teises pooles keerati särgid pahupidi ning neile olid kinnitatud kirivöö tükid. Huvitav oli jälgida, kuidas noored väljendavad eestlust läbi oma lavalise oleku. See avaldus läbi nende silmade sära, vaba oleku ning tugeva energia. 

Lavastus oli inspireeritud igapäeva elust ja olust. Näiteks kasutati lisaks sohvale lavakujunduses ka patju, mis viitasid kodusele olemisele. Lavastuse teises pooles oli igal tantsijal käes roosa õhupall, millelt võis leida erinevaid emotsioone. Ühes stseenis aga koguneti pika laua taha ning markeeriti pidutsemist. Tantsijad said mängida lavastuses iseennast ning liikuda loomulikult. 

Lavastuse koreograafia olid seadnud Maarja Pruuli ja Kadi Aare. Valdavalt kasutati tänavatantsulikku kehakeelt, millesse aga oli põimitud ka kaasaegset ning rahvatantsulikku liikumist. Tundus, et tantsijad valdasid antud stiile ning koreograafide ja tantsijate koostöö näis hästi töötavat.

Lavastust saatis bänd, mis oli kokku pandud just antud projekti jaoks. Esitatud lood olid noortepärased, kuid võis kuulda ka näiteks “Kungla rahvast”. Muusikal oli lavastuses väga oluline roll ning lauljad olid ka lavastusse etendajatena sisse toodud. Just helikujundus tekitas tihtipeale külmavärinaid ja mõjus paatoslikult. Lavastusse olid valitud mõjusad lood nii minevikust kui tänapäevast.

Noorele tantsijale on lavastusprotsessis osalemine kindlasti väga arendav ja inspireeriv kogemus. Suur osa tantsuharidusest on üles ehitatud üksikute tantsunumbrite õppimisele ning pikemat aega kestvaid ning läbiva teemaga tegelevaid lavastusi ei ole mõni tantsija võib-olla isegi varem vaatamas käinud. Etendaja rollis olemine kasvatab noores tantsijas veel enam kunstipärast mõtlemist ning kaasatuse tunnet.

Terve lavastuse vältel valitsesid pigem positiivsed emotsioonid. Nii palju räägitakse noorte vaimsest tervisest ning selle tumedatest külgedest, jättes tahaplaanile nende lõbusa oleku ning krutskid. Mulle tundus, et lavastus väljendas seda, et kuigi tumedad varjud ja mõtlik pool on meis kõigis, ei tohi lasta sellel võimust võtta. Koosolemises, pidevas edasi liikumises ja aususes peitub headus. Kokkuhoidmise tunne ja rõõmud lihtsatest asjadest on heaolu võti.

Toimetaja: Merit Maarits, ERR Menu

Koolitants kogub taas tuure ning veidi rohkem kui kuu aja pärast esietendub Rakveres Koolitantsu Kompanii tantsulavastus “Udus või ilmsi”. Lavastuse koreograafid on Kadi Aare ja Maarja Pruuli ning lavastuse muusikalise kõlapildi loovad Kelly Vask, Säm ja live-bänd.

Koolitantsu Kompanii koreograafide Kadi Aare ja Maarja Pruuli sõnul annab Koolitants nii noortele kui tantsuõpetajatele ainulaadse platvormi enda loomingut ja oskusi jagada suurtel lavadel, püüdes samal ajal suunata osalejaid süvenema ning tantsuloomingut mõtestatult vaatama. “Soojus” ja “sisukus”, on märksõnad, millega Pruuli Koolitantsu iseloomustab. Aare lisas, et eriliselt paelub teda Koolitantsu juures sära ja õhin, mis peegeldub tantsivate laste ja noorte silmist.

Seesama õhin, soov koos luua ja julgus end proovile panna iseloomustab tegijate sõnul ka Koolitantsu Kompaniid, kus on innustav keskkond ja turvaline atmosfäär. Seal julgetakse katsetada ja käia erinevaid radu, samal ajal iseendaks jäädes. Koolitantsu Kompaniis tantsivad koos noored üle Eesti, kes tutvuvad üksteisega nädal enne esietendust ja keda ühendab kirg tantsu ja tantsukunsti vastu.

Koolitantsu Kompanii kümnenda lennuga tõid Aare ja Pruuli koreograafidena välja tantsulavastuse “Ärka üles”. “Koolitantsu Kompanii lavastuse ettevalmistamise protsess on intensiivne,” nentis Pruuli, “nädala jooksul liigutakse nullist sajani väga kiiresti.” Nii Aarel kui ka Pruulil on ettekujutus sellest, mis nii neid kui tantsijaid ees ootab olemas. “Protsessi käigus tuuakse kõik oma mugavustsoonidest välja,” sõnas Aare.

Tantsijatelt nõuab protsess avatud meelt, valmisolekut kõigega kaasa minna ja usku nii endasse kui teistesse. Lavastusprotsess on väljakutseterohke, ent selles jätkub ruumi ka loomingulistele katsetustele ja vabadusele. Koreograafide eesmärgiks on lavastuses välja tuua erinevate tantsustiilidega tegelenud noorte tugevused ning esile tõsta nende isikupära. Koreograafid usuvad, et kogu protsess saab kindlasti olema põnev ja inspireeriv.

Varasema kogemuse kõrval toetuvad koreograafid oma kogemustele ning usaldavad teineteist täielikult. “Maarja on üliprofessionaalne ja viimse detailini keskenduv looja, kelle koreograafiline keel on tohutult kaasahaarav ja lummav”, iseloomustas Aare Pruulit. “Kadi on koreograaf, kelles on palju hoogu, helgust ja kergust. Tema koreograafilises keeles on maitsekus ja stiil,” vastas Pruuli.

“Udus või ilmsi” pakub nii Aarele kui ka Pruulile uusi väljakutseid. Lavastuses kasutatakse seekord ainult Eesti muusikat, mida esitatakse live’is. “Live-muusika kasutamine on meile täitsa uus. Oleme juba leidnud lavastuslikke võtteid, mis ilma bändita või lauljata väga ei toimiks”, sõnas Aare.

Kelly Vask ja Säm on Pruuli sõnul mõnusad koostööpartnerid ja oma ala tõelised spetsialistid. “Kujutan ette, et hakates bändi ja tantsijaid kokku harjutama, ootab meid kõiki ees ka heas mõttes üllatusi. Ootan põnevusega muusikute tõlgendusi meie välja pakutud muusikast!” lisas ta.

Rakveres esietenduva uue tantsulavastuse pühendavad koreograafid Eestile. “Tantsulavastuses tantsitakse armsast ja vägevast Eestist”, sõnas Aare. “Koos noorte tantsijatega loome kvaliteetse ja meelt lahutav tantsulavastuse, milles on hoogu, energiat ja soojust”, lisas Pruuli. 

Autor: Maike Maiste
Toimetaja: Karmen Rebane, ERR Menu

Meil on hea meel teatada, et Koolitantsu Kompanii “Udus või ilmsi” tantsulavastusega ühinevad muusikud säm ja Kelly Vask! 

Säm on Eesti muusikamaastikul juba pikemat aega tegutsev räpp-artist. Kokku on sämi loomingul erinevates keskkondades üle 8 miljoni kuulamise. Aastal 2019 sõlmis ta plaadilepingu Sony Music Eesti partneri Made In Balticsiga, olles üks Eesti esimene uue laine lepinguline räppar.

Sämi varasemas loomingus on tuntumad palad  “Mõista-mõista” ning “Punane papp”. Säm esines tänavu Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertetendusel looga “Eesti, kas sa kuuled?”. Säm’i singlid löövad pidevalt Eesti muusika edetabelite tippu ning viimane koostöö Merilin Mälgiga on siiani tabelites rekordeid hoidmas.
“Ma üritan alati võtta vastu selliseid projekte ning pakkumisi, läbi mille ma arenen ning ennast ületan. Seega kui selline tantsu ja laulu kombinatsioon on juba mõttemaailmas ilgelt põnev, siis ma ei oska isegi ette kujutada millisena ta lõpptulemusena välja kukub.”

Kelly Vask on laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes püüab oma loomingu abil edasi anda kõike, mida üks noor täiskasvanu oskab kogeda. Tema muusikas põimuvad salajased öised jalutuskäigud ja südantlõhestavalt karged kevadhommikud, aga ka kinnisilmi valetamine ning siis jälle tõe leidmine oma peegelpildist. Suure tõenäosusega on Kellylt oodata selle aastanumbri sees esimest kauamängivat…
“Kuigi elan hetkel Viljandis, olen ma tegelikult Lääne-Virumaa plika ning viimased suved veetnud Vergis oma sünnikodus muusikat kirjutades. Oma kodus, põhimõtteliselt oma pere ja sõprade ees niivõrd suure projektiga lavale tulla… Sellel on täiesti teistsugune vibe. 

Tantsul on minu südames eriline koht. Kui ma väike olin, tahtsin suureks saades koreograafiks saada, käisin usinasti tantsutrennis. Ajapikku muusika võttis üle, aga armastus tantsu vastu jäi. Tean juba, et augustikuus loome nii tantsijate kui muusikutega tohutu energia pahvaku, mis jääb saatma veel pikaks, pikaks ajaks.”

“Udus või ilmsi”

19. augustil kell 19:00 ja 20. augustil kell 12:00 Rakvere Vallimäel

Koolitantsu Kompanii toob sel suvel lavale suure tantsulavastuse, mis etendub 19. ja 20. augustil Rakvere Vallimäel
Kandideerimine solistide kohtadele toimub 29. mail kell 15:00 – 17:00 Tähtvere Tantsukeskuses (Laulupeo puiestee 19, Tartu) ja 15. juunil kell 18:00 – 20:00 Eesti Tantsuagentuuris (Hobujaama 12, Tallinn).

OOTAME SOLISTE JA TRUPPE: 

SOLISTE – julgeid, usaldusväärseid ja õpihimulisi noori, show- ja tänavatantsutaustaga tantsijaid vanuses 14-22.

Osalema on oodatud noored tantsijad, kes soovivad lavastuses omada kandvaid rolle. 

Prooviperiood toimub Rakveres augustikuus, kuid ootame solistilidel võimalust õppida osa repertuaarist video teel.
Solistidele toimub kandideerimine 29. mail kell 15:00 – 17:00 Tähtvere Tantsukeskuses, Tartus ja 15. juunil kell 18:00 – 20:00 Eesti Tantsuagentuuris, Tallinnas.
Registreerimine auditionile: https://forms.gle/sgTYiU9Pnd7e4Bry9

Ajakava: 12.-20.08 toimuvad Rakveres proovid & etendused, kus pead kohal olema.
Osavõtutasu: 140 EUR, mis sisaldab toitlustust kolm korda päevas, majutust kultuurikeskuses/noortekeskuses, pesemisvõimalusi jms.

TRUPPE – tantsukoolide ja -stuudiote rühmasid vanuses 14-22 erinevates tantsustiilides ja -žanrites + ka üksikud-tegijad. 

Kandideerimiseks ootame videot (grupid, soolod, duod). Video võib olla juba olemasolev tants, salvestus trennisaalist või spetsiaalselt auditioniks loodud.
Registreerimine: https://forms.gle/uFUnZM2WycqYxLrX7

Ootame videoid 15. juunini. 

VIDEO saada Google Drive / Dropbox / OneDrive / Wetransfer lingiga raido@tantsuagentuur.ee 

Ajakava: 15.-20.08 toimuvad Rakveres proovid & etendused, kus pead kohal olema.
Osavõtutasu: 105 EUR tantsija kohta, mis sisaldab toitlustust kolm korda päevas, majutust kultuurikeskuses/noortekeskuses, pesemisvõimalusi jms.

RAKVERE ning LÄÄNE-VIRUMAA TRUPID – kes tahavad koos teiste noorte tantsijatega oma kodukohas ühe superägeda tantsulavastuse loomisesse panustada ja sellest osa saada.

Ajakava: 13.-14.08 toimuvad Rakveres proovid ning 17.- 20.08 proovid & etendused.
Osavõtutasu: 55 EUR tantsija kohta, mis sisaldab toitlustust kord päevas. 

NB! Õpetajad, rühmade juhendajad – olete oma rühmadele toeks oodatud! Kindlasti leiame ka teile toredaid tegemisi üheskoos väljaspool proove ja etendusi. Juhendajate ja õpetajate  toitlustuse ja majutuse kulud katab korraldaja.

_____________________

Lavastuse koreograafideks ja autoriteks on 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚 𝐏𝐫𝐮𝐮𝐥𝐢 ja 𝐊𝐚𝐝𝐢 𝐀𝐚𝐫𝐞, kes 2018. aasta sügisel tõid Koolitantsu Kompanii kümnenda lennuga lavale Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud “Ärka üles”.

Kandideerimiste vastused tulevad hiljemalt 20. juunil. 

Küsimuste korral kirjuta koolitants@tantsuagentuur.ee
Lisainfo: koolitants.ee

Koolitantsu Kompanii suvelavastuse toovad lavale Eesti Tantsuagentuur ja Rakvere Kultuurikeskus.
Toetavad: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital 

KONTSERTIDE PILDIGALERIISID VAATA SIIT

Esmaspäeval jõudis rahvusooperis Estonia lavale kaks Koolitantsu festivali lõppkontserti.

Märtsis ja aprillis toimunud piirkondlikel tantsupäevadel osalevatest tantsudest tegid lõppkontserdi valiku Koolitantsu kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii. 

“Eestis pakutakse väga head ja kvaliteetset tantsuhuviharidust,” ütles tantsupäevadel nähtu kohta Elina Gorelašvili. “On väga palju tantse, mil lavalt paistab tervik selle sõna kõige paremas mõttes – tantsudes on sügavust ja sisu, tantsijad on oma võimete kohaselt hästi ette valmistatud ning tantsud viimistletud ja nauditavad jälgida. See on aga märk põhjalikust ja mõtestatud eeltööst ning koostööst õpetajate ja õpilaste vahel.”

“Meie soov oli lõppkontsertidel esile tuua need hetked, mil laval sünnib noorte tantsijate esituses tantsukunst,” lausus lõppkontsertide valikukriteeriumite kohta Joonas Tagel. Ta lisas, et see juhtub siis, kui koreograafia, muusika ja eakohane teemakäsitlus sõltumata stiilidest ja žanritest kokku saavad ning sünnib miski, mis meid puudutab ja endaga kaasa viib.

Koolitants toimus sel aastal 28. korda. Toimus 13 piirkondlike tantsupäevade kontserti, kus osales 500 tantsu pea 4500 noore tantsija osavõtul. Maakondlikke tantsupäevi sel aastal peamiselt pandeemiast tulenevatel põhjustel ei toimunud.

“On suur ja siiras rõõm, et väga tihti pakkus sisukas, võimetekohane ning kohati suisa meisterlik esitus tantsuelamuse mitte ainult esinejatele endile, vaid ka publikule,” võttis lõppenud festivaliaasta kokku peakorraldaja Raido Bergstein.

Rahvusooperis Estonia oli väljas ka Koolitantsuga sel aastal kaasas käinud tantsupeomuuseumi Mait Agu 70. juubeli auks loodud näitus.

Lõppkontserte juhatas Inger.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja