Festival Koolitants alustas aprillini kestvat ringsõitu Paidest.

Reedel, 17. jaanuaril sai alguse Koolitantsu 26.hooaeg. Eestimaa südames, Paide Muusika- ja Teatrimajas toimunud maakondlikul tantsupäeval tantsisid koos Järva- ja Raplamaa noored tantsijad. Sel aastal on festivali teemaks “Tants on kunst” ja rõhk on loomingul, mitte võistlusmomendil. “Koolitants on loomefestival ja vaatleb tantsu kui kunsti, mis vajab vaprust otsida, eksida ja katsetada. See on festival, mis puudutab, haarab kaasa ja paneb mõtlema. Innustab meid tantsu kogema nii tantsija, tantsulooja kui vaatajana,” ütleb Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein.

Alanud hooajal kuuluvad maakondlike tantsupäevade põhižüriisse tantsija ja tantsukunstnik Kaisa Kattai, klassikalise tantsu õpetaja ja tantsija Valeria Januškevitš ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala lõpukursuse tudeng Carl Heinrich Pruun. Žürii kuulutab iga kontserdi lõpul välja eripreemiate saajad. Piirkondlikele tantsupäevadele valitud tantsud selguvad 20. veebruaril Koolitantsu kodulehel kui žürii on ära vaadanud kõik tantsud üle Eesti.  

“Paides jäi tantsijate puhul silma noorte lavaline ausus kõrvuti tehnilise kõrge tasemega. Lähtudes selle aasta Koolitantsu ideest võiks rohkem keskenduda tantsu sisu kooskõlla viimisega kasutatud vahenditega”, kommenteeris žüriiliige Carl Heinrich Pruun. Samuti juhivad žüriiliikmed tähelepanu publiku käitumisele kontserdi ajal: “Koolitantsu kontsert on nagu iga teine teatrikülastus ja seal peaksid kehtima teatud viisakusreeglid”, lisab Pruun.

Uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi Koolitantsu programmi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali jõudmaks aprillis Ugala teatris toimuvatele lõppkontsertidele.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib välja lavastusmeeskond koosseisus Jüri Nael ja Kadi Aare ning piirkondlikel tantsupäevadel esitatud tantsupäevade põhjal kuulutab žürii välja iga vanuseastme grand prix. 

Koolitantsu maakondlike tantsupäevai juhib Ott Nool.

Järva- ja Raplamaal tunnustati eripreemiaga:

Lavalise sära eest – Rapla Tantsustuudio tantsuga „Tüdrukud pika kleidiga“, juhendaja Liis Pärn, mudilaste vanuseastmes

Laste ja juhendaja imeilusa koostöö eest – Röövikud tantsuga „Seljakotiga rändama!“, juhendaja Katrin Särkinen, mudilaste vanuseastmes

Koreograafilise terviklikkuse eest – Rapla Tantsustuudio tantsuga „Tuul viib kaasa mu“, juhendaja Carolina Tagobert, vanuseastmes 4. – 7. klass

Särava ja eakohase esituse eest – Türi Tantsustuudio rühm Stiina tantsuga „Rock’n’rolli pidu“, juhendaja Helit Seljamaa, vanuseastes 6. – 9. klass

Kaasahaarava kujutluspildi loomise eest tantsus – Hagudi põhikooli 1. – 2. klass tantsuga “Linnast ära” ja 3. – 4. klass tantsuga “Laps”, juhendaja Helen Reimand

Tantsijate individuaalsuse ja emotsionaalsuse esiletoomise eest – Agnes Palandi, We Dance Tantsustuudio

Galeriid tantsupäevast vaata SIIT

Lisainfo:

Raido Bergstein, peakorraldaja

tel. +372 56 454 888

e-kiri raido@tantsuagentuur.ee

Teate koostas Maarja Pärn

Koolitants on oma kahekümne kuuel tegevusaastal kujunenud üheks suurimaks iga-aastaseks ainult noortele ja lastele suunatud ürituseks. Tantsimine on eesti noorte seas väga populaarne ja Koolitants on end jõuliselt määratlenud kui etenduskunstide festivali, millel on selge ja osalejate arengule suunatud eesmärk. Koolitantsu vaade tantsukunstile ja -haridusele rõhutab avatust, koostööd ja tantsuga kaasnevat eneseületust ilma võistlusmomendita. 

Viimastel aastatel on Koolitants kasvanud aastaringseks tantsuürituseks, kus kevadhooajal jõuavad üle Eesti lavadele omaloomingulised tantsud ning algaval festivaliaastal esmakordselt ka tantsulavastused. Sügishooaeg on andekate noorte tantsijate osalusel  tunnustatud lavastajate käe all lavale toodud Koolitantsu Kompanii lavastuste käes. 

Peamiseid Koolitantsu teistest tantsusündmustest selgelt eristavaid osasid on see, millega iga festivaliaasta alati alguse saab ja need on maakondlikud tantsupäevad. Viimasel kahekümnel aastal on ühe maakonna tantsunoored, sõltumata nende tantsualasest ettevalmistusest ja -kogemusest, maakondlikel tantsupäevadel kokku saanud. Oodatud ei ole ainult need trupid, kes oma loominguga lõppkontserdile soovivad jõuda vaid kõik, kes soovivad tantsulaval esineda. Millal veel katsetada, proovida ja sellest kõigest rõõmu tunda kui mitte Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel? See on hea võimalus ka alles alustavatel või lihtsalt oma rõõmuks tantsivatel noortel suure festivalil lavakogemus saada ning nautida festivalimelu. Kui hilisemates etappides on esinejate osas juba valik toimunud, siis siin on kõik võrdselt kõrvuti. 

Uus aasta toob maakondlikele tantsupäevadele ühe suure muutuse. Kui varem on osalevad tantsud jaotatud kõigepealt vanuseastmetesse ning seejärel tantsužanritesse, siis nüüd toimub ainult esimene. Koolitants on laste ja noorte loomefestival. Me väärtustame loovust laiemalt ning soovime seda piirata mitte rohkem kui festivali korraldamiseks tõesti tarvis on. 

Ühe uuendusena naasevad 2020. aastal peale mõneaastast pausi programmi tagasi piirkondlikud tantsupäevad. Žürii valib sinna tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel näeb piisavalt potentsiaali. Kuna Koolitants on loomefestival, siis on tavapärane kui aastaid harjutanud tantsutruppide kõrval liiguvad maakondlikelt tantsupäevadelt edasi needki kooslused, kes varem üldse koos tantsinud ei ole, kuid on siiski lavale toonud niivõrd värske ja särava töö, mis teiste seas silma paistab. Igasuguse kunsti hindamisel, nii ka tantsukunsti puhul, on sees suur annus subjektiivsust, mis tuleb kaasa hindaja enda maitse- ja elukogemusega. Tantsukunst on elav, laval sündiv etenduskunstide vorm ning noorte puhul seda kindlatesse žanri- ja stiiliraamidesse suruda ei ole põhjust. Kui spordivõistlustel on kohtunike eesmärk jälgida reeglitest kinnipidamist ja soorituse vastavust reglemendile, siis Koolitantsu žüriiliikmed on justkui festivali kunstilised juhid. Piirkondlikud tantsupäevad toovad endaga kaasa ka tunnustusmomendi, sest tants on ühes etapis juba edasi pääsenud, isegi kui lõppkontserdile enam edasi ei valita.

Lõppkontsertidel esinevad tantsud valib 2020. aastal välja lavastusmeeskond. Lavastusmeeskonna  ülesandeks on koostada kontsert, mida nemad soovivad publikule ja osalejatele pakkuda, lähtudes Koolitantsu eesmärkidest ja lavastajate kunstilisest nägemusest. Kindlasti on see teistsugune elamus ja kogemus kui punktide kokkulugemine, millega tantsusündmustel osalejad siiani harjunud on. Lõppkontsert saab olema väärikas lõppakord meie tantsukoolide ja -truppide poolt loodud tantsudest ja tantsulavastustest, mitte pelgalt võistlus. Kuigi Koolitants on end terve oma tegevuse aja määratlenud tantsufestlivali, mitte -võistlusena, on see muudatus etenduskunstide festivali suunas ikkagi väga suur ja esmapilgul ehk ka harjumatu. Teisalt on meil täna pea igas maakonnas ja ka naaberriikides olemas tantsuvõistlused ja milleks korrata midagi, mis juba niigi olemas on? Koolitants oli ja jääb ka tulevikus tantsunoortele selleks kohaks kus oma oskusi teistega jagada, võtta kunstilisi riske ja proovida põnevaid lahendusi. Tantsimisega kaasnevat ühestegemise, -jagamise ja eneseületamise rõõmu on võimatu millegagi segamini ajada. Innustagem noori julgema ja oma tantsuteed nautima. 

Raido Bergstein
Festival Koolitants
peakorraldaja

Algab tantsude registreerimine Koolitantsu festivalile. 4. – 18. detsembrini saab registreerida festivalil osalevaid tantse Koolitantsu andmebaasis. Sel hooajal on Koolitantsul ees rida uuendusi, mis keskenduvad omanäolistele ja põnevatele loomelahendustele.  Jaanuaris ja veebraris toimuvatele maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik tantsuga tegelevad noored, sõltumata nende tantsualasest ettevalmistusest.

Koolitants 2020 toimub kolmes etapis, et tants jõuaks veel laiema vaatajaskonnani. Maakondlikele tantsupäevadele on oodatud kõik maakonnas tegutsevad tantsutrupid ja -kooslused. Neist valib žürii välja piirkondlikele tantsupäevadele pääsejad. Piirkondlikelt tantsupäevadelt teeb lõppkontserdi lavastusmeeskond valiku tantsudest, mis jõuavad lavale esmakordselt Ugala teatris toimuvatel lõppkontsertidel aprillis.

Esmakordselt on Koolitantsule oodatud noorte tantsulavastused. Videovooru tähtaeg on 30. jaanuaril ja sealt valitud tantsulavastused jõuavad lavale piirkondlikel tantsupäevadel, kust omakorda pääseb valik osalema Viljandis toimuvasse Koolitants 2020 lõppkontsertide programmi. Festivali Koolitants peakorraldaja Raido Bergstein selgitab: „Tantsijatel on seekord võimalik lavale astuda ka pikemas tantsulavastuse vormis. Ootame süvendatud teemakäsitlusi ja koreograafia arendusi, mis vajavad pikemat lava-aega, kui üks tantsunumber seda võimaldab.“

Iga vanuseastme grand prix kuulutab lõppkontsertide žürii välja koos otsuse põhjendusega festivali lõpus.

Koolitantsule on oodatud eakohased ja selgelt tajutava tervikuna loodud tantsud ja tantsulavastused üle kogu Eesti. Tants on kunst!

Lisainfo: koolitants@koolitants.ee

Käesoleval aastal sai Koolitants 25-aastaseks. Veerand sajandit on noored üle Eesti tulnud iga aasta kokku, et koos tantsida ja Koolitantsu lavadel särada.

Omaloomingulised tantsud sai kevadel kõik esitatud, ent festivaliaasta pole sellega veel läbi. Koolitantsu Kompanii 11. lend toimetab usinalt, et luua ja koolitantsijate ette tuua uus tantsulavastus, mida seekord saab näha hoopis teises meediumis.

Korraldusmeeskond aga valmistab juba ette uue veerandsajandi esimest aastat. Koolitantsu 26ndal aastal on taas oodata üllatusi ja uuendusi, millest peagi ka kõigile teada anname.

2020 aasta Festivali Koolitants kuupäevad:

MAAKONDLIKUD TANTSUPÄEVAD

R, 17.01              Järva- ja Raplamaa tantsupäev
L, 18.01              Valgamaa tantsupäev
P, 19.01              Võru- ja Põlvamaa tantsupäev
R, 24.01              Hiiumaa tantsupäev
L, 25.01              Saaremaa tantsupäev
P, 26.01              Pärnu- ja Läänemaa tantsupäev
L, 01.02             Ida- ja Lääne-Virumaa tantsupäev
P, 02.02              Viljandimaa tantsupäev
L, 08.02              Jõgevamaa tantsupäev
P, 09.02              Tartumaa tantsupäeva esimene päev
E, 10:02              Tartumaa tantsupäeva teine päev
R, 14.02              Harjumaa tantsupäev
L, 15.02              Tallinna tantsupäeva esineme päev
P, 16.02              Tallinna tantsupäeva teine päev

PIIRKONDLIKUD TANTSUPÄEVAD

L, 07.03             Lääne-, Pärnu-, Saare- ja Harju- ja Hiiumaa/Haapsalu Kultuurikeskus
P, 08.03              Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaa/Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus
L, 14.03             Järva-, Rapla-, Jõgeva- ja Viljandimaa/Paide Muusika- ja Teatrimaja esimene päev
P, 15.03              Tallinna, Ida- ja Lääne-Virumaa/Paide Muusika- ja Teatrimaja teine päev

FINAAL

L, 11.04              Teater Ugala lõppkontserdi esimene päev
P, 12.04              Teater Ugala lõppkontserdi teine päev

Suurim koolinoorte tantsuloomingufestival Koolitants tähistab veerandsajandat hooaega finaalkontsertidega Eestimaa südames Paides. Traditsiooniliselt esinevad finaalis tantsustuudiod ja -koolid kõikidest maakondadest, tuues lavale parimad näited seitsmes erinevas tantsužanris – laste-, tänava-, show-, jazz-, kaasaegse, kooli ning eesti ja rahvaste tantsu žanris.

Maakondlike tantsupäevade žürii koosseisus Raho Aadla, Maarja Pruuli ja Kaja Kreitzberg vaatasid jaanuarist kuni märtsi keskpaigani toimunud maakondlikel tantsupäevadel ära pea seitsesada tantsu enam kui kuue ja poole tuhande noore tantsija esituses ning valisid finaalkontsertidele välja neist  sada viis.

Finaalkontsertidel hindab tantse viieteistkümneliikmeline žürii, kuhu kuuluvad erinevate tantsužanrite tantsupraktikud, tantsuteoreetikud ning -korraldajad. Kõikides žanrites ning vanuseastmetes kuulutab žürii välja kuni kolm nominenti ning laureaaditiitli. Lisaks kuulutatakse viimase kontserdi lõpul TV6 otsesaates välja Koolitants 2019 rahva lemmik. Esmakordselt tunnustab Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortest tantsijatest koosnev žürii oma lemmikuid ning Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit kuulutab välja tantsuõpetajate tunnustuspreemiad.

Žürii otsuste tegemise ajal on võimalik näha üle-eestilise noorte tantsukompanii Koolitantsu Kompanii eelmisel sügisel esietendunud tantsulavastust “Ärka üles”. Lavastust esitavad kakskümmend viis erinevates tantsukoolides õppivat noort tantsijat ning see on pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. “Ärka üles” koreograafid on Maarja Pruuli ja Kadi Aare.

Mustpeade majas 1994. aastal alguse saanud Koolitantsu festival on aastate jooksul kasvanud noorte tantsijate oodatuimaks iga-aastaseks tantsusündmuseks, mis koondab tuhandeid esinejaid ning sadu tantsuõpetajaid. Koolitantsult on välja kasvanud pea kõik koduses tantsuvaldkonnas tegutsejad. Festival väärtustab avatud ja laia silmaringiga vaadet tantsukunstile ning teeb koostööd erinevate tantsukunsti ja tantsuhariduse erialaliitudega.

Koolitants 2019: tants on suurem kui elu – finaalkontsertide ajakava:

Laupäeval, 13. aprillil kell 11.30 algklasside lastetantsud, eesti ja rahvaste tantsud, kooli tantsud, Koolitantsu Kompanii lavastus “Ärka üles”.

Laupäeval, 13. aprillil kell 18.30 kaasaegsed tantsud, show-tantsud, Koolitantsu Kompanii lavastus “Ärka üles”.

Pühapäeval, 14. aprillil kell 12.00 mudilaste lastetantsud, tänavatantsud, jazz-tantsud, rahva lemmiku valimine.

Kontserte juhib Kadri Toomsalu.

Lisainfo:

Raido Bergstein, peakorraldaja

tel. +372 5645 4888

e-kiri raido@tantsuagentuur.ee

Koolitantsu Rahva Lemmik 2019 on jõudmas lõpule. Selgunud on 12 tantsu, mis osalevad pühapäeval 14. aprillil kell 15.00 TV6 Eesti finaalis, mis läheb otse-eetrisse Paide Muusika- ja Teatrimajast.

Finaali saamiseks tuli koguda kõige rohkemate Facebooki kasutajate hääli. Arvestus käis maakondlike tantsupäevade toimumise nädalate kaupa ning igast nädalast sai finaali kaks enim hääli saanud tantsu, v.a kahest väheste kontserditega lühikesest nädalavahetusest.

Vastavalt reeglitele oli igal Facebooki kasutajal võimalik anda üks hääl igale tantsule. Esmaspäeval lõppenud hääletusel on nüüdseks eemaldatud hääled, mis on antud kas ühe kasutaja poolt korduvalt ühele tantsule või kus on ühest arvutist genereeritud juhuslike kasujate laike. Lõplikud tulemused koos loositud esinemisjärjestusega on järgmised.

Nädal 1, Tallinna tantsupäevad
Tallinna Huvikeskus Kullo KT Stuudio “Ma võitlen” (esinemisjärjekord saates: 7.)
Goltsman Ballet Studio “Ka lamades saab tantsida” (3.)

Nädal 2, Tartumaa tantsupäevad
VK Janika Tantsuline Eliitrühm “Dimensioon Matrix” (8.)
Tähtvere Tantsukeskus “Pisikesed piimavuntsid” (9.)

Nädal 3, Jõgevamaa ja Harjumaa tantsupäevad
Tantsukool Cestants “Tormi eest varju otsides” (1.)

Nädal 4, Pärnumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa tantsupäevad
Lions “Lahingusse lähevad vaid vanurid” (2.)
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium “Sõbrad, ma mahun teile kohvrisse” (10.)

Nädal 5, Läänemaa, Hiiumaa ja Viljandimaa tantsupäevad
Tantsustuudio Dance Dream “Unustatud” (11.)
FACE Moe- ja Tantsukool “Operatsioon X” (4.)

Nädal 6, Saaremaa, Järvamaa ja Raplamaa tantsupäevad
Valtu Põhikooli Käokesed “Kellakägu” (5.)

Nädal 7, Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa tantsupäevad
VK Sirutus “Tunded” (12.)
Võru Tantsukeskus “Oled olemas” (6.)

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur. Rahva Lemmik on Koolitantsu finaalide osa, mida korraldab TV6 ja videoportaal uudised.ee.