PILDIGALERIID VAATA SIIT:

19. ja 20. augustil esietendus Rakvere Vallimäel üleriigilise Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsulavastus “Udus või ilmsi”.

Lavastuses osales 55 üle Eesti kokku tulnud tantsijat, räppar Säm ja laulja Kelly Vask, keda toetas live-bänd, mille koosseisu kuulusid Henri Erik Tammai, Mart Nõmm ja Kristjan Luik. Tantsulavastus oli pühendatud Eesti taasiseseisvumisele ja Eesti noortele, peegeldades minevikku, tutvustades nooruslikku olevikku ning vaadates ka tuleviku poole. 

Koolitantantsu Kompanii kaheteistkümnenda lennu tantsulavastuse koreograafid olid Kadi Aare ja Maarja Pruuli. Repetiitorina tegi lavastuses kaasa Kerstin Lõhmus ning lavakunstnik oli Evely Vahtramäe.

“Osalemine Koolitantsu Kompanii lavastuses andis mulle juurde enesekindlust, palju uusi sõpru ning kogemust, kuidas toimib nii paljude erinevate inimestega koos töötamine. Ma võtan endaga kaasa väga palju mälestusi – varajased ärkamised, koos söömised, pikad proovipäevad, õhtused piljardimängud ja koostantsimised,” jagas Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsija Elly Naigla. 

“Udus ja ilmsi” tõid Rakvere Vallimäel lavale Eesti Tantsuagentuur ja Rakvere Kultuurikeskus.

Toimetaja: Karmen Rebane

Tekst: Ilona Vapper

Koolitantsu Kompanii tantsulavastus
“Udus või ilmsi”
Koreograafia, lavastus: Kadi Aare, Maarja Pruuli
Muusikud: säm, Kelly Vask ja live-bänd
Repetiitor: Kerstin Lõhmus
Live-bänd: Henri Erik Tammai (trummid), Mart Nõmm (bass), Kristjan Luik (kitarr)
Lavakunstnik: Evely Vahtramäe
Esietendus 19. augustil Rakvere vallimäel

19. augustil esietendus Koolitantsu Kompanii tantsulavastus “Udus või ilmsi”. Antud lavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale ning seda etendati ka pidupäeval, 20. augustil. 

Jõudsin esietendusele kohale täpselt siis, kui see oli juba mõned hetked kestnud. Õhtused päikesekiired langesid tribüünile, millel istusid nii eakad kui ka päris pisikesed inimesed. Curly Stringsi laulu “Kauges külas” saatel imbus Vallimäe treppidele üle 50 tantsiva noore, seljas õrnoranžikad särgid ja beežid püksid – tantsijate kostüüm sulas õhtupäikesega ühte. Lavakujundusena oli näha ka punakas toonis sohvat, tooli ning liivakuhja.

Juba esimestest hetkedest tundsin kehal kergeid külmavärinaid. Mass tõepoolest toimib. Hiljuti arutasime ühel seminaril tantsuõpetajatega, et tore oleks, kui lisaks rahvatantsu- ja võimlemispeole toimuks Eestis ka tänava- või kaasaegse tantsu pidu. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et taoline projekt on juba Koolitantsu Kompaniil käsil – erinevatest tantsukoolidest tulid kokku noored, kes nautisid liikumist, teineteise energiat ja suutsid väljendada oma ehedat tantsurõõmu.

Kuna tegemist oli siiski taasiseseisvumispäevale pühendatud lavastusega, kasutati tantsupeolikke võtteid. Näiteks tuldi lavale läbi treppide ning moodustati erinevaid jooniseid. Lavastuse teises pooles keerati särgid pahupidi ning neile olid kinnitatud kirivöö tükid. Huvitav oli jälgida, kuidas noored väljendavad eestlust läbi oma lavalise oleku. See avaldus läbi nende silmade sära, vaba oleku ning tugeva energia. 

Lavastus oli inspireeritud igapäeva elust ja olust. Näiteks kasutati lisaks sohvale lavakujunduses ka patju, mis viitasid kodusele olemisele. Lavastuse teises pooles oli igal tantsijal käes roosa õhupall, millelt võis leida erinevaid emotsioone. Ühes stseenis aga koguneti pika laua taha ning markeeriti pidutsemist. Tantsijad said mängida lavastuses iseennast ning liikuda loomulikult. 

Lavastuse koreograafia olid seadnud Maarja Pruuli ja Kadi Aare. Valdavalt kasutati tänavatantsulikku kehakeelt, millesse aga oli põimitud ka kaasaegset ning rahvatantsulikku liikumist. Tundus, et tantsijad valdasid antud stiile ning koreograafide ja tantsijate koostöö näis hästi töötavat.

Lavastust saatis bänd, mis oli kokku pandud just antud projekti jaoks. Esitatud lood olid noortepärased, kuid võis kuulda ka näiteks “Kungla rahvast”. Muusikal oli lavastuses väga oluline roll ning lauljad olid ka lavastusse etendajatena sisse toodud. Just helikujundus tekitas tihtipeale külmavärinaid ja mõjus paatoslikult. Lavastusse olid valitud mõjusad lood nii minevikust kui tänapäevast.

Noorele tantsijale on lavastusprotsessis osalemine kindlasti väga arendav ja inspireeriv kogemus. Suur osa tantsuharidusest on üles ehitatud üksikute tantsunumbrite õppimisele ning pikemat aega kestvaid ning läbiva teemaga tegelevaid lavastusi ei ole mõni tantsija võib-olla isegi varem vaatamas käinud. Etendaja rollis olemine kasvatab noores tantsijas veel enam kunstipärast mõtlemist ning kaasatuse tunnet.

Terve lavastuse vältel valitsesid pigem positiivsed emotsioonid. Nii palju räägitakse noorte vaimsest tervisest ning selle tumedatest külgedest, jättes tahaplaanile nende lõbusa oleku ning krutskid. Mulle tundus, et lavastus väljendas seda, et kuigi tumedad varjud ja mõtlik pool on meis kõigis, ei tohi lasta sellel võimust võtta. Koosolemises, pidevas edasi liikumises ja aususes peitub headus. Kokkuhoidmise tunne ja rõõmud lihtsatest asjadest on heaolu võti.

Toimetaja: Merit Maarits, ERR Menu

Koolitants kogub taas tuure ning veidi rohkem kui kuu aja pärast esietendub Rakveres Koolitantsu Kompanii tantsulavastus “Udus või ilmsi”. Lavastuse koreograafid on Kadi Aare ja Maarja Pruuli ning lavastuse muusikalise kõlapildi loovad Kelly Vask, Säm ja live-bänd.

Koolitantsu Kompanii koreograafide Kadi Aare ja Maarja Pruuli sõnul annab Koolitants nii noortele kui tantsuõpetajatele ainulaadse platvormi enda loomingut ja oskusi jagada suurtel lavadel, püüdes samal ajal suunata osalejaid süvenema ning tantsuloomingut mõtestatult vaatama. “Soojus” ja “sisukus”, on märksõnad, millega Pruuli Koolitantsu iseloomustab. Aare lisas, et eriliselt paelub teda Koolitantsu juures sära ja õhin, mis peegeldub tantsivate laste ja noorte silmist.

Seesama õhin, soov koos luua ja julgus end proovile panna iseloomustab tegijate sõnul ka Koolitantsu Kompaniid, kus on innustav keskkond ja turvaline atmosfäär. Seal julgetakse katsetada ja käia erinevaid radu, samal ajal iseendaks jäädes. Koolitantsu Kompaniis tantsivad koos noored üle Eesti, kes tutvuvad üksteisega nädal enne esietendust ja keda ühendab kirg tantsu ja tantsukunsti vastu.

Koolitantsu Kompanii kümnenda lennuga tõid Aare ja Pruuli koreograafidena välja tantsulavastuse “Ärka üles”. “Koolitantsu Kompanii lavastuse ettevalmistamise protsess on intensiivne,” nentis Pruuli, “nädala jooksul liigutakse nullist sajani väga kiiresti.” Nii Aarel kui ka Pruulil on ettekujutus sellest, mis nii neid kui tantsijaid ees ootab olemas. “Protsessi käigus tuuakse kõik oma mugavustsoonidest välja,” sõnas Aare.

Tantsijatelt nõuab protsess avatud meelt, valmisolekut kõigega kaasa minna ja usku nii endasse kui teistesse. Lavastusprotsess on väljakutseterohke, ent selles jätkub ruumi ka loomingulistele katsetustele ja vabadusele. Koreograafide eesmärgiks on lavastuses välja tuua erinevate tantsustiilidega tegelenud noorte tugevused ning esile tõsta nende isikupära. Koreograafid usuvad, et kogu protsess saab kindlasti olema põnev ja inspireeriv.

Varasema kogemuse kõrval toetuvad koreograafid oma kogemustele ning usaldavad teineteist täielikult. “Maarja on üliprofessionaalne ja viimse detailini keskenduv looja, kelle koreograafiline keel on tohutult kaasahaarav ja lummav”, iseloomustas Aare Pruulit. “Kadi on koreograaf, kelles on palju hoogu, helgust ja kergust. Tema koreograafilises keeles on maitsekus ja stiil,” vastas Pruuli.

“Udus või ilmsi” pakub nii Aarele kui ka Pruulile uusi väljakutseid. Lavastuses kasutatakse seekord ainult Eesti muusikat, mida esitatakse live’is. “Live-muusika kasutamine on meile täitsa uus. Oleme juba leidnud lavastuslikke võtteid, mis ilma bändita või lauljata väga ei toimiks”, sõnas Aare.

Kelly Vask ja Säm on Pruuli sõnul mõnusad koostööpartnerid ja oma ala tõelised spetsialistid. “Kujutan ette, et hakates bändi ja tantsijaid kokku harjutama, ootab meid kõiki ees ka heas mõttes üllatusi. Ootan põnevusega muusikute tõlgendusi meie välja pakutud muusikast!” lisas ta.

Rakveres esietenduva uue tantsulavastuse pühendavad koreograafid Eestile. “Tantsulavastuses tantsitakse armsast ja vägevast Eestist”, sõnas Aare. “Koos noorte tantsijatega loome kvaliteetse ja meelt lahutav tantsulavastuse, milles on hoogu, energiat ja soojust”, lisas Pruuli. 

Autor: Maike Maiste
Toimetaja: Karmen Rebane, ERR Menu

Meil on hea meel teatada, et Koolitantsu Kompanii “Udus või ilmsi” tantsulavastusega ühinevad muusikud säm ja Kelly Vask! 

Säm on Eesti muusikamaastikul juba pikemat aega tegutsev räpp-artist. Kokku on sämi loomingul erinevates keskkondades üle 8 miljoni kuulamise. Aastal 2019 sõlmis ta plaadilepingu Sony Music Eesti partneri Made In Balticsiga, olles üks Eesti esimene uue laine lepinguline räppar.

Sämi varasemas loomingus on tuntumad palad  “Mõista-mõista” ning “Punane papp”. Säm esines tänavu Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertetendusel looga “Eesti, kas sa kuuled?”. Säm’i singlid löövad pidevalt Eesti muusika edetabelite tippu ning viimane koostöö Merilin Mälgiga on siiani tabelites rekordeid hoidmas.
“Ma üritan alati võtta vastu selliseid projekte ning pakkumisi, läbi mille ma arenen ning ennast ületan. Seega kui selline tantsu ja laulu kombinatsioon on juba mõttemaailmas ilgelt põnev, siis ma ei oska isegi ette kujutada millisena ta lõpptulemusena välja kukub.”

Kelly Vask on laulja, laulukirjutaja ja produtsent, kes püüab oma loomingu abil edasi anda kõike, mida üks noor täiskasvanu oskab kogeda. Tema muusikas põimuvad salajased öised jalutuskäigud ja südantlõhestavalt karged kevadhommikud, aga ka kinnisilmi valetamine ning siis jälle tõe leidmine oma peegelpildist. Suure tõenäosusega on Kellylt oodata selle aastanumbri sees esimest kauamängivat…
“Kuigi elan hetkel Viljandis, olen ma tegelikult Lääne-Virumaa plika ning viimased suved veetnud Vergis oma sünnikodus muusikat kirjutades. Oma kodus, põhimõtteliselt oma pere ja sõprade ees niivõrd suure projektiga lavale tulla… Sellel on täiesti teistsugune vibe. 

Tantsul on minu südames eriline koht. Kui ma väike olin, tahtsin suureks saades koreograafiks saada, käisin usinasti tantsutrennis. Ajapikku muusika võttis üle, aga armastus tantsu vastu jäi. Tean juba, et augustikuus loome nii tantsijate kui muusikutega tohutu energia pahvaku, mis jääb saatma veel pikaks, pikaks ajaks.”

“Udus või ilmsi”

19. augustil kell 19:00 ja 20. augustil kell 12:00 Rakvere Vallimäel

Koolitantsu Kompanii toob sel suvel lavale suure tantsulavastuse, mis etendub 19. ja 20. augustil Rakvere Vallimäel
Kandideerimine solistide kohtadele toimub 29. mail kell 15:00 – 17:00 Tähtvere Tantsukeskuses (Laulupeo puiestee 19, Tartu) ja 15. juunil kell 18:00 – 20:00 Eesti Tantsuagentuuris (Hobujaama 12, Tallinn).

OOTAME SOLISTE JA TRUPPE: 

SOLISTE – julgeid, usaldusväärseid ja õpihimulisi noori, show- ja tänavatantsutaustaga tantsijaid vanuses 14-22.

Osalema on oodatud noored tantsijad, kes soovivad lavastuses omada kandvaid rolle. 

Prooviperiood toimub Rakveres augustikuus, kuid ootame solistilidel võimalust õppida osa repertuaarist video teel.
Solistidele toimub kandideerimine 29. mail kell 15:00 – 17:00 Tähtvere Tantsukeskuses, Tartus ja 15. juunil kell 18:00 – 20:00 Eesti Tantsuagentuuris, Tallinnas.
Registreerimine auditionile: https://forms.gle/sgTYiU9Pnd7e4Bry9

Ajakava: 12.-20.08 toimuvad Rakveres proovid & etendused, kus pead kohal olema.
Osavõtutasu: 140 EUR, mis sisaldab toitlustust kolm korda päevas, majutust kultuurikeskuses/noortekeskuses, pesemisvõimalusi jms.

TRUPPE – tantsukoolide ja -stuudiote rühmasid vanuses 14-22 erinevates tantsustiilides ja -žanrites + ka üksikud-tegijad. 

Kandideerimiseks ootame videot (grupid, soolod, duod). Video võib olla juba olemasolev tants, salvestus trennisaalist või spetsiaalselt auditioniks loodud.
Registreerimine: https://forms.gle/uFUnZM2WycqYxLrX7

Ootame videoid 15. juunini. 

VIDEO saada Google Drive / Dropbox / OneDrive / Wetransfer lingiga raido@tantsuagentuur.ee 

Ajakava: 15.-20.08 toimuvad Rakveres proovid & etendused, kus pead kohal olema.
Osavõtutasu: 105 EUR tantsija kohta, mis sisaldab toitlustust kolm korda päevas, majutust kultuurikeskuses/noortekeskuses, pesemisvõimalusi jms.

RAKVERE ning LÄÄNE-VIRUMAA TRUPID – kes tahavad koos teiste noorte tantsijatega oma kodukohas ühe superägeda tantsulavastuse loomisesse panustada ja sellest osa saada.

Ajakava: 13.-14.08 toimuvad Rakveres proovid ning 17.- 20.08 proovid & etendused.
Osavõtutasu: 55 EUR tantsija kohta, mis sisaldab toitlustust kord päevas. 

NB! Õpetajad, rühmade juhendajad – olete oma rühmadele toeks oodatud! Kindlasti leiame ka teile toredaid tegemisi üheskoos väljaspool proove ja etendusi. Juhendajate ja õpetajate  toitlustuse ja majutuse kulud katab korraldaja.

_____________________

Lavastuse koreograafideks ja autoriteks on 𝐌𝐚𝐚𝐫𝐣𝐚 𝐏𝐫𝐮𝐮𝐥𝐢 ja 𝐊𝐚𝐝𝐢 𝐀𝐚𝐫𝐞, kes 2018. aasta sügisel tõid Koolitantsu Kompanii kümnenda lennuga lavale Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud “Ärka üles”.

Kandideerimiste vastused tulevad hiljemalt 20. juunil. 

Küsimuste korral kirjuta koolitants@tantsuagentuur.ee
Lisainfo: koolitants.ee

Koolitantsu Kompanii suvelavastuse toovad lavale Eesti Tantsuagentuur ja Rakvere Kultuurikeskus.
Toetavad: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital 

KONTSERTIDE PILDIGALERIISID VAATA SIIT

Esmaspäeval jõudis rahvusooperis Estonia lavale kaks Koolitantsu festivali lõppkontserti.

Märtsis ja aprillis toimunud piirkondlikel tantsupäevadel osalevatest tantsudest tegid lõppkontserdi valiku Koolitantsu kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii. 

“Eestis pakutakse väga head ja kvaliteetset tantsuhuviharidust,” ütles tantsupäevadel nähtu kohta Elina Gorelašvili. “On väga palju tantse, mil lavalt paistab tervik selle sõna kõige paremas mõttes – tantsudes on sügavust ja sisu, tantsijad on oma võimete kohaselt hästi ette valmistatud ning tantsud viimistletud ja nauditavad jälgida. See on aga märk põhjalikust ja mõtestatud eeltööst ning koostööst õpetajate ja õpilaste vahel.”

“Meie soov oli lõppkontsertidel esile tuua need hetked, mil laval sünnib noorte tantsijate esituses tantsukunst,” lausus lõppkontsertide valikukriteeriumite kohta Joonas Tagel. Ta lisas, et see juhtub siis, kui koreograafia, muusika ja eakohane teemakäsitlus sõltumata stiilidest ja žanritest kokku saavad ning sünnib miski, mis meid puudutab ja endaga kaasa viib.

Koolitants toimus sel aastal 28. korda. Toimus 13 piirkondlike tantsupäevade kontserti, kus osales 500 tantsu pea 4500 noore tantsija osavõtul. Maakondlikke tantsupäevi sel aastal peamiselt pandeemiast tulenevatel põhjustel ei toimunud.

“On suur ja siiras rõõm, et väga tihti pakkus sisukas, võimetekohane ning kohati suisa meisterlik esitus tantsuelamuse mitte ainult esinejatele endile, vaid ka publikule,” võttis lõppenud festivaliaasta kokku peakorraldaja Raido Bergstein.

Rahvusooperis Estonia oli väljas ka Koolitantsuga sel aastal kaasas käinud tantsupeomuuseumi Mait Agu 70. juubeli auks loodud näitus.

Lõppkontserte juhatas Inger.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Lõppkontserte juhatab Inger koos bändiga.

Kell 15:00 mudilased, 1…4 ja 6…9 klassid – KONTSERDI KAVA LEIAD SIIT

Kell 19:00 4…7 ja 10…12 klassid – KONTSERDI KAVA LEIAD SIIT

Kontserdil osalevad Koolitants 2022 festivalihooaja kunstiliste juhtide ja noortežürii hinnangul kõige terviklikumad ning ehedama stiili- ja žanritunnetusega tantsud.

NB! Lõppkontsert on terviklikult lavastatud kontsert.

Saali saab siseneda ja saalist saab väljuda vaid vaheaegadel.

Rahvusooperis Estonia on üleval ka Tantsupeomuuseumi poolt Mait Agu 70. juubeli auks loodud näitus. Näitust on saanud publik ja tantsijad uudistada igas kontserdipaigas, igal tantsupäeval – nüüd ka lõppkontsertide päeval.

Koolitants 2022 jõudis lavale kahe-etapilisena: märtsis ja aprillis toimusid piirkondlikud tantsupäevad ja mai alguses toimuvad lõppkontserdid. Maakondlike tantsupäevasid sel aastal ei toimunud. Piirkondlikel tantsupäevadel osalevatest tantsudest tegid lõppkontserdi valiku Koolitants 2022 kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel ning tantsuanalüüsi koolituse läbinud Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii.

“Kunstilisi valikuid tehes lähtusime põhimõtetest, et kontserdil oleks esindatud erinevad piirkonnad, žanrid ja vanuseastmed ning tuleks esile tantsuhuvihariduse ja tantsukunsti seoste mitmetahulisus. Sealjuures moodustuks siiski tasakaalustatud kunstiline tervik, mis pakuks nauditava elamuse ka publikule,” ütlesid festivali kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel.

“Tants on kunst. Kunsti kogemine tekitab meis alati mõtteid ja tundeid ning avardab silmaringi, mida on huvitav sõpradega jagada. Loominguga tegeledes ammutame inspiratsiooni kaaslastest ja ümbritsevast maailmast ning õpime paremini tundma iseennast,” võttis festivali aasta kokku Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein.

ERIPREEMIAD

Peale kõikide piirkondlike tantsupäevade äravaatamist andsid Koolitantsu kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel välja 38 tantsule eripreemia ning nende saajad esinevad Koolitants 2022 lõppkontsertidel. Eripreemiad pälvinud ja lõppkontserdil esinevad tantsud on terviklikud loometööd, kus olulisel kohal on kvaliteetne liikumiskeel, eakohane lähenemine ning viimistletud esitus.

SIGNATUURTANTSUD

Kandideerijate seast valisid kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel välja käesoleva festivali-aasta signatuurtantsud. Kandideerimine toimus paralleelselt registreerimisega. Valitud loomingut esitatakse Koolitants 2022 kontsertidel. “Valisime välja kolm tantsu, mis paistsid silma oma eriilmelisusega. Signatuurtantsud on hästi läbimõeldud numbrid, milles on nautimist, kvaliteeti ja sisu. Moodustub tervik, mis jääb meelde.” – Koolitants 2022 kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel

EESTI NOORTE TANTSU ÜHINGU NOORTEŽÜRII

ENTÜ noortežürii käis Koolitantsuga kaasas igal tantsupäeval. Nad lennutasid iga tantsupäeva igalt kontserdilt enda eripreemiaga ühe tantsu otse lõppkontserdile Rahvusooperisse Estonia.

“Olla osa noorte žüriist on olnud väga põnev ning kaasahaarav kogemus meile kõigile. See on avardanud meie silmaringi Eesti tantsuhuvihariduse kohta ning õpetanud tantsu analüüsimise oskust. Tantsumaastiku mitmekesisus ja omanäolisus üllatavad meid igal kontserdil! Igas tantsus leiab midagi endale ja midagi, mis teeb selle eriliseks – seda tuleb lihtsalt filtrita vaadata. Jääme mäletama lisaks tantsudele ka meie omavahelist seltskonda ja vestluseid, mis jäävad meie nõupidamisruumi seinte vahele,” jagavad ENTÜ noorte žürii liikmed.

Kokku osales ENTÜ žüriis 16 noort, kes jagunesid põhimõttel, et noored enda kodulinnas tantse ei vaataks/valikuid ei teeks.

KOOLITANTS 2022 MEESKOND

Peakorraldaja: Raido Bergstein

Kommunikatsioonispetsialist: Kaisa Kattai

Registreerimiste, graafikute, kunstilise meeskonna projektijuht: Kadi Aare

Infolaua projektijuht: Maike Maiste

Peaadministraator: Kersti Uiboupin

Meeskond: Anti Sepri, Elizabeth Kattai, Getter Kõiv, Henrik Mürk, Kaisa Ruven, Katarina Virve Mürk, Kristel Taal, Kristjan Kriisa

Meeskonna abilised: Eliisa Vellama, Tanel Veeremaa, Birgit Sitska, Kadri Toomsalu, Loviise Kätriin Gabrel

Tantsupäevade valguskunstnik: Priidu Adlas

Fotograaf: Diana Ruitlane-Rüütli

Kontserte juhib: Inger

Kunstilised juhid: Elina Gorelašvili, Joonas Tagel

Piirkondlike tantsupäevade avanumbri “Who I Really Am” koreograafia: Kadi Aare, Janette Norkko

Mait Agu 70 programmi ettevalmistus ja esitus: Oksana Tralla, Maria Uppin-Sarv, Indrek Kornel, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia osakond, Tantsuansambel Lee, Tallinna Huvikeskus Kullo tantsuansambel Sõleke

Tantsuõpetajate vestluspaneelis osalevad lisaks kunstilisele meeskonnale: Anne Tamm-Kivimets, Helena Pihel

Graafiline disain: Kristel Laur, Heidi Pähn

Videote režii, toimetamine: Kadi Aare

Andmebaasi tehniline haldus: Timo Tambet

Bussijuhid: Mait Reits, Ivo Reits

Eesti Rahvusringhääling (ETV, ERR Menu): Kerttu Kaldoja, Kadi Katarina Priske, Oliver Reimann, Magnus Suitso, Silver Riibak, Maris Rumberg, Mustafa Celik, Margus Tamm

TV3/TV6 (rahva lemmik): Sven Soiver

Eesti Tantsuagentuuri meeskond: Jane Miller-Pärnamägi, Kaisa Kattai, Kersti Uiboupin, Kristjan Kriisa, Kristjan Kurm, Lii Ainsalu, Marju Leets-Kõiv, Raido Bergstein, Ulvi Kroon-Mürk

Suur tänu: Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Haridusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn, Paide linn, Võru linn, Pakenditööstus, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit

Aitäh kõikidele tantsuõpetajatele, autoritele, juhendajatele, tantsijatele, lapsevanematele ja publikule!

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.

Lisainfo: www.koolitants.ee

#tantsonkunst

#koolitants

KONTSERTIDE PILDIGALERIISID VAATA SIIT

Tänavuse Koolitantsu viimane piirkondlik tantsupäev toimus 17. aprillil Paide muusika- ja teatrimajas. Lavale astusid pea 1000 noort tantsijat.

“Üks ääretult ilus aspekt tantsukunstis ja tantsuhuvihariduses on see, et tantsimiseks on niivõrd palju erinevaid viise ja põhjuseid ning see mitmekesisus peegeldus suurepäraselt ka viimasel tantsupäeval. Kui küsida endalt, et “miks mina tantsin?”, siis igaüks saab leida endale oma vastuse ja nautida tantsu just nii, nagu antud hetkes soovib,” jagas kunstiline juht Joonas Tagel.

Piirkondlikul tantsupäeval Paides olid külalisteks taas Tallinna ülikooli BFM-i koreograafiatudengid, kes esitasid tantsu- ja videotöid Mait Agu 70. juubeli puhul. Publik sai vaadata ka fragmente tantsupeomuuseumi Mait Agu teemalisest näitusest.

Selle aasta festivali kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel jagasid tunnustuspreemiad koos tantsuhuvihariduse valdkonna esindaja Anne Tamm-Kivimetsaga nii väikestele kui suurtele.

Tunnustuspreemiad pälvisid:

• Nauditav kergus esituses – Goltsman Ballet Studio tantsuga “Metsa nähtamatu elu”, autor Maria Goltsman.
• Eakohane õpetlik lugu – Stuudio dotE tantsukool tantsuga “Ra-ta-taaa rattaga”, autor Kati Ly Koit, Kadi Voitka.
• Tantsurõõm lõbusas ja vabas liikumises – Koit tantsukool tantsuga “Puhja Tuulid”, autor Kristin Tagam.
• Teemat toetav kostüümilahendus – Stuudio dotE tantsukool tantsuga “Kuid Sina oled siin ja jääd mind ootama”, autorid Kertu Raja ja Kätlin Raja.
• Maitsekalt loodud karaktertants ja meisterlik esitus – tantsuansambel Neposedõ tantsuga “Neiud”, autor Liina Baranova.
• Julge esitus maitsekalt absurdses atmosfääris – Dreamstudio tantsuga “Ma olin vee all kui pauk käis”, autor Julia Koneva.
• Tantsija hea kohaoluga olulise teema käsitlus – Kullo KT Stuudio tantsuga “(M)ärka!”, autor Minnamari Murel.
• Stiilne koreograafia ja esitus – DanceAct tantsustuudio tantsuga “Rändurid”, autor Johanna-Maria Soone.
• Endasse haarav lavastus ja väga hea esitus – tantsuansambel Neposedõ tantsuga “Lesisid ahjul… ja pistsid punuma!”, autor Daniil Vereštšagin, juhendaja Liina Baranova.
• Stiilipuhas koreograafia ja esitus – ETA tantsukool tantsuga “Martsipanid”, autor Dagmar Rang-Saal.
• Puhas rõõm loomupärases liikumises – Kullo KT Stuudio tantsuga “Täispööre”, autor Minnamari Murel.
• Läbitunnetatud liikumine paeluvalt kaasaegses koreograafias – ETA tanstukool tantsuga “UIT”, autor Karoline Suhhov.
• Meisterlik gravitatsiooni eirav kehade mäng ja suurepärane lavastus – OMAtsirkus tantsuga “Sisin-Sasin”, autor Triin Marts.
• Omanäoline muusiktõlgendus ja tabav esitus – Kullo KT Stuudio tantsuga “i-i-i-i-i-i-i-iiiiiiiii”, autor Sandra Põld.
• Tantsija mõjuva kohaoluga loo jutustus – STUUIO JOY & Tallinna Läänemere Gümnaasium tantsuga “Nõiduslik mets”, autor Igor Lider.
• Väga hästi ajastuhõngu loov koreograafia ja hea tunnetusega esitus – Leesikas tantsuga “Mõni moodne samm”, autorid Allar Valge ja Kristiina Siig.
• Väljapaistev kvaliteetne etendamisele suunatud tantsuõpe – tantsuansambel Neposedõ.

Kohal oli ka Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii, mis andis mõlemal kontserdil välja ühe eripreemia tantsule, mis lõppkontserdile sõidavad.

Noortežürii eripreemiad pälvisid:

• Ühtse koostöö ning siira emotsiooni eest – tantsuansambel Neposedõ tantsuga “Neiud”, autor Liina Baranova.
• Erilise muusikavaliku ning tervikut toetava tantsu eest – Kullo KT Stuudio tantsuga “i-i-i-i-i-i-i-iiiiiiiii”, autor Sandra Põld.

Koolitants 2022 lõppkontserdid toimuvad 2. mail rahvusooperis Estonia, kell 15 ja kell 19.

Toimetaja: Maiken Tiits

KONTSERTIDE PILDIGALERIISID VAATA SIIT

16. aprillil lõid Koolitantsu Järva-, Harju-, Rapla-, ning Ida- ja Lääne-Virumaa tantsijad Paide muusika- ja teatrimaja kihama.

“Paide tantsupäevade eripärana võib välja tuua eripalgelisi teemakäsitlusi ning rohkelt tantsukeeles lugude jutustamisi. Meelde jäid muljetavaldavad visuaalsed lavapildid. Juhendajate vestluspaneelist jäi kumama tulevikku vaatav hoiak, õpetajad on huvitatud enesearengust ja otsivad selleks erinevaid võimalusi. Hea oli tõdeda, et loomisprotsessi kaasatakse aina rohkem ja julgemalt ka õpilasi,” rääkis tantsuhuvihariduse valdkonna esindaja Anne Tamm-Kivimets

Festivali Koolitants 2022 kunstilised juhid Elina Gorelašvili ja Joonas Tagel jagasid hariduslikke tunnustuspreemiad koos Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu esindaja Anne Tamm-Kivimetsaga.

Tunnustuspreemiad pälvisid:

• Hea rütmitundega, loomupärane ja vabastav tantsurõõm – Varjud tantsuga “Rütm minu sees”, autor Jelena Kissin, juhendajad Merilin Kruberg, Jelena Kissin ja Natalja Jakovleva.
• Sügava teema eakohane käsitlus ja kvaliteetne liikumiskeel – Arabesk tantsuga “Kivi linnupoja unistus”, autor Tatjana Tarakanova.
• Hea karakteritunnetus, julge esitus ja mitmekülgne lavakasutus – Arabesk tantsuga “Esmeralda”, autor Tatjana Tarakanova.
• Väljapeetud esituse ja hea kehatunnetusega stiilne koreograafia – Varjud tantsuga “New Yorgi tänavatel”, autor Valeria Zrajeva, juhendajad Merilin Kruberg, Jelena Kissin ja Natalja Jakovleva.
• Oskuslik atmosfääri tekitamine – Mydance tantsuklubi Peetri grupp tantsuga “Reptiilide disko”, autor Ilona Vapper.
• Teemat toetavad visuaalsed lahendused – Kadi, Aladinid tantsuga “Rännak”, autorid Lisbet Lillemägi, Kadi Saks.
• Omanäoline looming ja isikupära väärtustamine – Rapla tantsustuudio tantsuga “Siin me kokku saime”, autoriteks tantsijad ja Liis Pärn.
• Harmooniline tervik nauditavalt kerges liikumises – Arabesk tantsuga “Kaneeli õis”, autor Tatjana Tarakanova.
• Mänguline teemakäsitlus ja rõõm liikumisest – Kadi, Hiirekesed tantsuga “Hiirtel Pidu”, autor Kadi Saks.
• Hoogsa ja nõudliku koregraafia kaasahaarav esitus – Varjud tantsuga “Tantsi minuga!”, autor Natalja Jakovleva, juhendajad Merilin Kruberg, Jelena Kissin ja Natalja Jakovleva.
• Olulise teema esile toomine – We Dance tantsustuudio tantsuga “Eesti, kas kuuled?”, autor Brenda Toome.
• Omapärane liikumiskeel – Vikerkaar Saue tantsuga “Planeet SG9”, autor Marilin Kongo, juhendaja Häldi Kasak.

Kohal oli ka Eesti Noorte Tantsu Ühingu noortežürii, mis andis mõlemal kontserdil välja ühe eripreemia tantsule, mis esineb ka lõppkontsertidel. 

“Olla osa noorte žüriist on olnud väga põnev ning kaasahaarav kogemus meile kõigile. See on avardanud meie silmaringi Eesti tantsuhuvihariduse kohta ning õpetanud tantsu analüüsimise oskust. Tantsumaastiku mitmekesisus ja omanäolisus üllatavad meid igal kontserdil. Igas tantsus leiab midagi endale ja midagi, mis teeb selle eriliseks – seda tuleb lihtsalt filtrita vaadata. Jääme mäletama lisaks tantsudele ka meie omavahelist seltskonda ja vestlusi, mis jäävad meie nõupidamisruumi seinte vahele,” jagasid ENTÜ noortežürii liikmed.

Noortežürii eripreemiad pälvisid ja lõppkontsertidele esinema sõidavad:

• Ägeda energia ja läbimõeldud koreograafia eest – Varjud tantsuga “Vestlus”, autor Merilin Kruberg, juhendajad Merilin Kruberg, Jelena Kissin ja Natalja Jakovleva.
• Vapustavalt silmatorkav ning unustamatu tervik – Varjud tantsuga “Tantsi minuga!”, autor Natalja Jakovleva, juhendajad Merilin Kruberg, Jelena Kissin ja Natalja Jakovleva .

Koolitantsu pidulikud lõppkontserdid toimuvad 2. mail rahvusooperis Estonia. 

Toimetaja: Kerttu Kaldoja