Festival Koolitants 2026 lõppkontserdid toovad Jõhvis lavale Eesti noorte tantsu paremiku.

Mai alguses jõuab Ida-Virumaal asuva Jõhvi kontserdimaja lavale läbilõige Eesti noorte tantsuhuvihariduse aastast. Veebruarist märtsini toimus üle-eestiline festival 11 kontserdipaigas kokku 18 kontserdiga, tuues lavale väga erineva tausta, taseme ja lähenemisega tantsud. Festivali regionaalne formaat võimaldas näha, kuidas kujuneb noorte tantsukultuur eri Eesti paigus – väiksematest keskustest suuremate linnadeni.

Maakondlikel tantsupäevadel nähtud tantsude põhjal tegi lõppkontsertidel esinevate laureaatide valiku žürii koosseisus Kristiina Vilipõld, Igor Lider ja Daniela Privis. Žürii poolt valitud tantsud moodustavad mitmekesise, kuid selgelt läbimõeldud terviku, kus tehnilise soorituse kõrval on esil ka idee, dramaturgia ja autoripositsioon.

“Lõppkontsertidele jõudnud tantsude puhul on kõigis midagi, millest vaatajana kinni haarata ning kogeda seda, kuidas meid publikuna teekonnale viiakse. Need on tantsud, mille sisu ja eesmärk on selgelt tajutavad ega vaja lahtiseletamist,” ütleb festivali žürii- ja projektijuht Aneta Varts. „Need on tantsud, mille ajal ei taha märkmeid teha, vaid lihtsalt vaadata ja mitte ühtegi hetke maha magada.“ Varts toob esile, et lõppkontsertide valik peegeldab nii noorte tantsijate kui juhendajate mitmekülgsust.

„Rõõmustav on näha, et meil on palju tantsuõpetajaid, kes otsivad oma tantsukeelt ja julgevad teha valikuid, mis ei lähtu ainult vormist või tehnikast,“ ütleb festivali peakorraldaja Raido Bergstein. „Silma paistavad tööd, kus on selge sisuline fookus ning kus tantsija ei ole laval ainult esitaja, vaid ka mõtestaja.“ Tema sõnul joonistub tänavusest festivalist välja ka laiem pilt noorte tantsuhariduse seisust Eestis. „Tehniline baas on tugev, kuid üha enam on näha ka vajadust ja julgust liikuda isikupärasema ja sisuliselt teadlikuma loomingu suunas.“

Festival Koolitants 2026 pidulikud lõppkontserdid toimuvad 9. ja 10. mail Jõhvi kontserdimajas.

Laupäeval, 9. mail kell 12.00 on laval eelkooli ja põhikooli noorema vanuseastme tantsijad ning kell 18.00 põhikooli vanema vanuseastme tantsijad.
Pühapäeval, 10. mail kell 12.00 algaval kontserdil astuvad lavale algkooli ning gümnaasium+ vanuseastme tantsijad.

Lõppkontsertidel on laureaate tunnustamas Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Rahvusballett, Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide õppekava, Eesti Tantsuagentuuri noortežürii jt.

Kontserte juhivad Kärt Anton ja Aaron Thor Härm. Külalisena astub lavale Starlight Cabaret, nende seas alati säravad solistid Kalle Sepp ja Kärt Anton.

Lõppkontsertidel esinevad laureaadid leiad aadressilt SIIT.

PILETID

Lõppkontsertide piletid on müügil fienta.com.
Täispilet 15€ (üks kontsert)
Laps / Õpilane / Õpetaja / Pensionär 10€
Päevapilet 25€
Grupipilet 8€ (alates 10. inimesest)

NB! Kontserdipäeval on piletid müügil vaid kohapeal.

Piletite eelmüük Fientas lõpeb kontserdipäevale eelneval hilisõhtul.
Piletihinnad sisaldavad käibemaksu.

• Pilet tuleb osta kõikidel kontserdikülastajatel, v.a. tantsijatel, tantsupäeval esitlusele tulevate tantsude autoritel-juhendajatel ja truppide saatjatel ning kuni 3-aastastel pealtvaatajatel.
• Eelmüügist ostetud piletid tuleb kohapeal vahetada käepaela vastu. Istekohad on nummerdamata.
• Korraldaja ei vaheta pileteid ümber ega osta tagasi. Veendu eelnevalt, kas ostad piletid õigele kontserdile.
• Koolitantsu lõppkontsertidel palume tantsude vahel saali ja saalist välja mitte liikuda. Teeme seda vaheaegadel.

Täname toetajaid ja partnereid:
Eesti Kultuurkapital, Tallinna Haridusamet, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu linn, Viljandi linn, Valga vald, Võru linn, Pakenditööstus, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide õppekava, Eesti Rahvusballett

Meediapartnerid:
Eesti Rahvusringhääling ja ERRi kultuuriportaal, TV3/TV6

Koolitantsu korraldab Eesti Tantsuagentuur.
#FestivalKoolitants

Foto: Kaur Kangur

Festival Koolitants 2026 lõppkontserdid toovad Jõhvis lavale Eesti noorte tantsu paremiku.

Festival Koolitants 2026 maakondlikud tantsupäevad on lõppenud ning mai alguses jõuab Ida-Virumaal asuva Jõhvi kontserdimaja lavale läbilõige Eesti noorte tantsuhuviharidusest.
Veebruarist märtsini toimunud üle-eestiline festival toimus 11 kontserdipaigas kokku 18 kontserdiga, tuues lavale väga erineva tausta, taseme ja lähenemisega tantsud. Festivali regionaalne formaat võimaldas näha, kuidas kujuneb noorte tantsukultuur eri Eesti paigus väiksematest keskustest suuremate linnadeni.

Maakondlikel tantsupäevadel nähtud tantsude põhjal tegi lõppkontsertidel esinevate laureaatide valiku žürii koosseisus Kristiina Vilipõld, Igor Lider ja Daniela Privis. Žürii poolt valitud tantsud moodustavad mitmekesise, kuid selgelt läbimõeldud terviku, kus tehnilise soorituse kõrval on esil ka idee, dramaturgia ja autoripositsioon.

“Lõppkontsertidele jõudnud tantsude puhul on kõigis midagi, millest vaatajana kinni haarata ning kogeda seda, kuidas meid publikuna teekonnale viiakse. Need on tantsud, mille sisu ja eesmärk on selgelt tajutavad ega vaja lahtiseletamist,” ütleb festivali žürii- ja projektijuht Aneta Varts. „Need on tantsud, mille ajal ei taha märkmeid teha, vaid lihtsalt vaadata ja mitte ühtegi hetke maha magada.“ Varts toob esile, et lõppkontsertide valik peegeldab nii noorte tantsijate kui juhendajate mitmekülgsust.

„Rõõmustav on näha, et meil on palju tantsuõpetajaid, kes otsivad oma tantsukeelt ja julgevad teha valikuid, mis ei lähtu ainult vormist või tehnikast,“ ütleb festivali peakorraldaja Raido Bergstein. „Silma paistavad tööd, kus on selge sisuline fookus ning kus tantsija ei ole laval ainult esitaja, vaid ka mõtestaja.“ Tema sõnul joonistub tänavusest festivalist välja ka laiem pilt noorte tantsuhariduse seisust Eestis. „Tehniline baas on tugev, kuid üha enam on näha ka vajadust ja julgust liikuda isikupärasema ja sisuliselt teadlikuma loomingu suunas.“

Festival Koolitants 2026 lõppkontserdid Jõhvi kontserdimajas:

Laupäeval, 9. mail kell 12.00 on laval eelkooli ja põhikooli noorema vanuseastme tantsijad ning kell 18.00 põhikooli vanema vanuseastme tantsijad.
Pühapäeval, 10. mail kell 12.00 algaval kontserdil astuvad lavale algkooli ning gümnaasium+ vanuseastme tantsijad.

Lõppkontsertidel on laureaate tunnustamas Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Rahvusballett, Tallinna Ülikooli BFMi koreograafia õppekava, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide õppekava, Eesti Tantsuagentuuri noortežürii jt.

Kontserte juhivad Kärt Anton ja Aaron Thor Härm. Külalisena astub lavale Starlight Cabaret, nende seas alati säravad solistid Kalle Sepp ja Kärt Anton.

Lõppkontsertide piletimüük algab Fientas 7. aprillil.

Lõppkontsertidel esinevad laureaadid on leitavad SIIT.

Palju õnne kõikidele laureaatidele ning rõõmsate tantsuliste kohtumisteni juba Jõhvis!

#FestivalKoolitants

Festival Koolitants maakondlike tantsupäevade üle-eestilisel ringreisil nägime ja kogesime, kuidas ühes linnas või teises alevis tantsitakse. Tänu festivali regionaalsusele, saime tuttavamaks sellega, milline on iga maakonna nägu ja sealne tantsukogukond. Festivali Koolitants lavadele jõudis väga erineva tehnilise, ideelise ja sisulise potentsiaaliga tantse. Oli selgelt tajutavat õpilase keskset lähenemist ning ka tantse, milles joonistus välja tugev õpetaja-juhendaja käekiri. Oluline, samas vahel väljakutset pakkuv, oli tabada ära lavale jõudva tantsu eesmärk – olgu selleks siis lavakogemuse saamine, millegi konkreetse harjutamine või tugeva kunstilise nägemuse ja selge idee väljendamine.

Lõppkontsertidele valitud tantsude puhul on kõigis midagi, millest vaatajana kinni haarata. See võib olla mõni konkreetne idee või mõte, kuid eelkõige selgelt tajutav hing. Kokku sai suurel hulgal tantse igast Eestimaa maakonnast, mille taga on näha nii autorite, juhendajate kui ka tantsijate mõttetööd ja panust.

Festivalil Koolitants hakkab nähtud tantsumassiivi seest ühel hetkel esile kerkima märksõna “omanäolisus”. Tantsu vaatamisel ja kogemisel tekkiva emotsiooni taga on mitmete oluliste komponentide õnnestunud sümbioos. Igal festivaliaastal tekivad maakondlike tantsupäevade žürii koosseisus põnevad arutelud ja joonistuvad välja mõned “hitid”, mis on oma tantsutehnilise taseme, tervikliku kontseptsiooni ja hästi tajutava tantsija potentsiaaliga eeskujuks.

Need on tantsud, kus saavad kokku nö hariduslik õppeprotsess, õpilaste kaasamine, tugev juhendaja visioon ning oskus selget ideed laval ka tehniliselt esile tuua moel, et laval sündiv kunstiline tulem puudutab. Tantsude taga on paljud õpetajad, juhendajad, koreograafid. Nende seas näiteks Julia Koneva, kelle julgetes ja aju üllatavate ideedega tantsudes joonistub välja tema õpilaste poolne usaldus. Lisaks Maarja Pruuli ja Kerstin Lõhmus, kelle lastetantsud on tantsijale eakohast väljakutset pakkuvad, humoorikad, eesti kultuuriruumi esile toovad ning astuvad sealjuures ka oskusliku lavastamisega sammu edasi lihtsalt toredast lastetantsust.

Tugev iseloomulik käekiri, läbimõeldud kostüüm ja ühtset kogukonda loov tunne joonistub välja ka Lidiia Prizi tantsudest, kelle tantsijad on tehniliselt võimekad, kuid samal ajal tantsides täielikult vabad. Karoline Suhhovi oskus lavastada inimvõimete piiril sündivaid akrobaatilisi trikke tantsuliselt lavastuslikuks tervikuks jäi samuti tänavusest aastast meelde. Tihti kipuvad tänavatantsu stiilis lavale jõudvad tantsud lavastuslikus mõttes jääma üheplaaniliseks. Pikaaegne tänavatantsu õpetaja Marek Vetik oskab põnevalt arendada liikumismaterjali kogu tantsu vältel ning näitab, kuidas tuua tänavatantsu sisse ka lavastuslikke elemente, lugu ja õhku. Nemad on vaid mõned mitmetest inspireerivatest koreograafidest-juhendajatest.

Lõppkontsertidel lavale jõudvate tantsude puhul on võimalik kogeda seda, kuidas meid publikuna teekonnale viiakse, kus vaatajana saad aru, et seal on mingi ülesanne, millega on tegeletud ja MIKS ma seda tantsu vaatan. Hinge ja iseloomu täis tantsu kogemisel toimub energiavahetus vaataja ja laval toimuva vahel. Need on tantsud mille saatel ei taha märkmeid teha, vaid ainult vaadata ja mitte ühtki momenti maha magada. Tihti on just detailid need, mis hakkavad elama ja mõnest tantsust jääbki meelde mingi kindel motiiv, mis hakkab kordudes kõnelema ning mis siiani sadade nähtud tantsude puhul meeles püsib.

Ilmselgelt on tantsudel väga erinevad tugevused – mõni on teatraalne, mõni eeskujuliku tantsutehnikaga, mõni on lõbus, teine kurb ning mõnes tantsus saavad kokku kõik eelpool nimetatud. “Lihtsuses peitub võlu” on mõtteviis, mida kõik justkui teame, aga mida on millegipärast tihti keeruline ellu viia. See tähendab meie jaoks autori ja koreograafina oma armsaks saanud rohketest ideedest lahtilaskmist. Ei pea oskama palju vägevaid trikke ja tehnilisi elemente, et sünniks üliäge tants. Kuidas ära tabada aga see, et iga trikk ja nipp oleks omal kohal? Ühel hetkel hakkab neid paljusid ja paljusid tantse vaadates välja kooruma soov nihestada juba toimivat ja arusaadavat materjali millegi üllatuslikuga või anda liigutuste vahele kandvaid pausihetki. Tahaksime soovida kõigile tantsuloojatele ja õpetajatele julgust katsetada ja eristuda. Anda asjade toimumiseks aega, õhku ja ruumi, olla rohkem kohal teadliku liikumise ja mõtestamise kaudu. Tunda seda, kuidas üks liigutus võib olla samal ajal miljon liigutust.

Mida on meil sellest teekonnast õppida? Ka ise tantsukoolide juhtide, juhendajate ja õpetajatena endale aeg-ajalt meelde tuletada ja mõelda sellele, kuidas õpilased ainult minu maailma kinni ei jääks. Kuidas pakkuda neile võimalikult mitmekülgset kogemust – et soov ja tunne tantsida oleks pikaaegne ja põnev teekond. Et iga õpilase tugevused saaksid läbi tantsu esile tulla. Hoida meeles, et õpetaja on teejuht ja väärtuste looja, kes oskab õpilasi kaasata ja nende mõtted ära kuulata, aga usaldab sealjuures oma vastutust ise parimaid võimalikke otsuseid teha.

Fotograaf Raido Bergstein

Suur rõõm on sellest, et Eestis on nii palju tugevaid ja võimekaid tantsijaid, kes on oma lavalise kohaloluga ja ka tehnilistelt võimetelt eeskujuks. Ärgem unustagem, et iga tantsija taga on terve maailm – sõbrad ja lapsevanemad, kes toetavad, sõidutavad, finantseerivad, toidavad; õpetajad, juhendajad, koreograafid, kostüümikunstnikud, muusikud jne. Selle kõige toel moodustub kogukonnatunne, mis hoiab meid koos ja toetab inimeseks olemist laiemalt.

Oleme väga tänulikud, et saime nendest paljudest maailmadest osa ja rõõm, et Festivali Koolitants lõppkontsertidel saavad need tantsumaailmad Jõhvi kontserdimajas kokku.

Maakondlike tantsupäevade žürii koosseisus Kristiina Vilipõld, Igor Lider, Daniela Privis mõtted sidus tervikuks žürii- ja projektijuht Aneta Varts.

KONTSERTIDE PILDIGALERIISID VAATA SIIT.

Koolitants 2026 maakondlikud tantsupäevad jõudsid lõpule Paides.

Festivali Koolitants viimasel maakondlikul tantsupäeval Paide Muusika- ja Teatrimajas jõudsid lavale väga eriilmeliste emotsioonidega tantsud Järva- ja Raplamaalt ning Koolitants: ERI kontserdil üles astuvad soolod, duetid ja lühilavastused.

Maakondlike tantsupäevade žüriisse kuuluvad sel aastal koreograaf, tantsija ja muusik Igor Lider, koreograaf ja tantsuõpetaja Kristiina Vilipõld ning vabakutseline koreograaf ja tantsuõpetaja Daniela Privis, nemad teevad ka tantsude valiku maikuus Jõhvi kontserdimajas toimuvatele lõppkontsertidele.

Hommikusel kontserdil astusid lavale Järva- ja Raplamaa noored tantsijad, kes väljendasid läbi tantsu kontrastseid emotsioone. “Leidus väga ootamatuid ideid ja valikuid, mida omavahel kokku panna, ka selliseid, mille idee ja tants esimese mõttena minu peas kokku ei käiks. Ja see on väga lahe! Tants annab võimaluse väljendada meie sisemaailma ja mõtete kõiki erinevaid külgi!” sõnas Daniela Privis.

Žürii liige Kristiina Vilipõld lisas, et Järva- ja Raplamaal on emotsionaalsed tantsijad, kes oskavad ennast laval väljendada selliselt, et kui on suur südamevalu, siis on see päriselt suur. See on väga oluline oskus ja seda saab veel ja veel edasi arendada.

Õhtusel kontserdil jõudsid lavale tavapärasest teistsuguse formaadiga tantsud. Laval olid videovooru läbinud soolod, duetid ning lühilavastused.

“Aitäh kõikidele julgetele, kes tulid ja tegid! Nii väärtuslik on eksperimenteerida,” sõnas Daniela Privis. Soolode, duettide ja lühilavastuste formaat pakkus osalejatele võimaluse mõelda maakondlike tantsupäevade tavaformaadist veidi väljapoole. Žürii liige Igor Lider lisas: “Pärast pikki eelnevaid nädalavahetusi ja suuri gruppe oli väga värskendav näha laval tantsijaid üksi, kahekesi või hoopis pikemaid lavastusformaate. Suure grupiga on tihtipeale kergem vägevat efekti saavutada ning selleks, et üksi või kahekesi tantsuga kogu lavaruum ära täita peab olema vägev oskus.”

Tantsupäeva kontserdijuht oli Aaron Thor Härm. Lavale astus ka Fine5 Tantsuteater, kes esitas nii oma värskemat tantsuloomingut kui ka uusversioone paarkümmend aastat tagasi Koolitantsu lavadele jõudnud tantsudest.

Maakondlikel tantsupäevadel kuulutab žürii iga kontserdi lõpul välja tunnustuspreemiad, mille eesmärgiks on esile tuua kontserdil kõlama jäänud tantse ja tantsijaid ning nende juhendajaid ja tantsude autoreid. Pidulikud lõppkontserdid jõuavad Jõhvi kontserdimajas lavale 9. ja 10.mail.

Tunnustuspreemiad Järva- ja Raplamaa tantsupäeval pälvisid:

Mängulise rekvisiidi kasutusega tantsu julge ja rõõmus esitus – Tulesäde tantsuga “Pehmed käpad”, autor Egle Ninep-Kaselt

Puudutava sõnumi ja mõjusa koreograafia helge esitus – Gaudeo tantsijad tantsuga “Südameliikmed”, autorid Elisabeth Teener ja tantsijad

Leidlikud grupikompositsioonid ja tantsijate väljendusrikas esitus – Kadi Võimlejad, Lumelilled tantsuga “Missioon: Banaan”, autorid Kadi Saks ja Gerda Saks

Õpetliku teemaga tantsu rütmikas ja rõõmus esitus – Paide Hammerbecki põhikool 2B tantsuga “Lõvi Leoga liikluses”, autor Egle Ninep-Kaselt

Rõõmus ja tantsutehniliselt tugev esitus – Rapla Tantsustuudio tantsuga “Majakas”, autor Nancy-Geir Buht

Eristuva käekirja ja hingestatud esitusega läbimõeldud lugu – Paide Tantsustuudio rühm “Haldjad” tantsuga “Kõik või mitte midagi”, autor Kris-Matthias Randoja

Hingestatud kohaloluga tervik – Bum Di Clap Tantsustuudio tantsuga “Uppumas sügavikku”, autor Kristiina Liukanen

Musikaalne ja atmosfääri loov tants tehniliselt võimekas esituses – Kadi Võimlejad, Hiirekesed tantsuga “Hõimu hüüe”, autorid Miika Pihlak ja Kadi Saks

Põnevate detailide ja dünaamilise koreograafia puhas ja hea energiaga esitus – Kadi Võimlejad, Aladinid tantsuga “Kohtume taas”, autorid Miika Pihlak ja Kadi Saks

Lapsi kõnetava teema humoorikas esitus – Paide Hammerbecki põhikooli 4b klass tantsuga “A kes Kevinit siis ei tea?”, autor Triinu Leedmaa

Nooruslik energia! – TT Projekt tantsurühm Flexi tantsuga “Olevik pärimuse sammudes”, autor Triin Väin

Lummav, voolav ja puhas grupikoreograafia – Elisee tantsuga “Eedeni aeg “, autor Miika Pihlak

Eksperimentaalne meediumite sidumine – Paide Tantsustuudio rühm “Torm” tantsuga “Samm enesearmastuseni”, autor Triinu Leedmaa

Tugev tantsija kohalolu ja muusikaga kooskõlas atmosfääriline meeleolu – Brendance Sora tantsuga “Kõik plaksutavad, kuni”, autor Brenda Toome

Maitsekalt särtsakas tervik – Neiduderühm Merelaine tantsuga “Laupäeva lõuna”, autor Merilin Viiklaid

Järva- ja Raplamaa maakondlikul tantsupäeval valiti publiku lemmikuks Kadi Võimlejate, Lumelilled tants “Missioon: Banaan”, autorid Kadi Saks ja Gerda Saks.

Tunnustuspreemiad Koolitants: ERI kontserdil pälvisid:

Jõulise tantsijate panuse ja tugeva koostööga dialoog – Stuudio Joy tantsuga “Hingesugulased”, autor Vadim Šemeljov

Tugev lavaline kohalolu minimalistlikus ja toetava energiaga täidetud lavastuses – Just Tantsukool tantsuga “Õdelus”, ühislooming

Huvitavate detailidega läbimõeldud soolo jõuline ja tehniline esitus – Error Tantsukool tantsuga “UusKuu”, autorid Berta Parv ja Helena Laur

Julge ja värske eksperimenteerimine elavate helide ja liikumisega – Jõgeva Muusikakool Föönix, katkend lavastusest “Kaks teist kätt ja klaas vett”, autorid Eva Orupõld ja tantsijad

Tugevalt tehnilise soolo julge esitus – Striidikooli tantsugrupp tantsuga “Kõrgustesse”, autor Kätry-Lisette Kuusik

Rikkalik sisemaailma avamine jõulise energiaga esituses – esitaja Mai-Ly Mäe tantsuga “Ma saaksin olla”, autor Mai-Ly Mäe

Atmosfäärililist ja visuaalselt põnevat maailma loov lavastus – Lidiia Priz Dance Company tantsuga “Hadese allilm”, autorid Lidiia Priz ja Jelena Rusina

Meisterlik tantsutehnika valdamine oskuslikult lavastatud tervikus – Tantsuteater Focus tantsuga “Hingamine, hingamine ja hingamine päikesesuudlusega maagilise tunde sügavusse”, autor Julia Koneva

Kandev vaikus tugevas tantsuplahvatuses – ETA Tantsukool tantsuga “Toores tundepinges ujutab end üle vaikuse lõputu kisendav kaja”, autor Julia Koneva

Enesekindel ja tugev esitus – Tantsustuudio Step Up, tantsuga “Resolutsioon”, autor Irina Matvejuk-Tšapurin

#FestivalKoolitants

Fotograaf: Diana Ruitlane-Rüütli