Vahelüli 26. ja 27. jaanuar

VAHELÜLI algusega 26. jaanuaril kell 11:00 orienteeruva lõpuga 27. jaanuaril kell 18:00TantsuRUUMis Kutsume Sind ühiselt liikuma, mõtlema ja rääkima tantsukunsti sisse ja ümber: -o-o-o-o-o-o- VAHELÜLI -o-o-o-o-o-o- on loominguline sündmus TantsuRUUMis, mis loob aja ning koha võimaldamaks mitmesuunalist dialoogi ning avardamaks nägemust tantsust kui treeningust, liikumispraktikast, lavastuslikust ja kunstilisest meediumist. – ü – h – i – l – d – u – m – e – Kaks päeva = töötuba + open source jam + tegevkunstnike ettekanded VAHELÜLI on vaheala, kuhu saame kogunedavaheruum, milles kaduvat liikumist tuua vaheaeg, kus olemine on toetavalt vabastavvahemõte, mis mõtestab olnut ja muudab tulevat vahelüli, mis ühendab 2019. aasta ja ühtlasi esimene VAHELÜLI realiseerub tänu TantsuRUUMi residentide Joanna Kalmu, Madli Pavese, Ruta Pakalne ja Christin

GALERII: Sajandi suurimal ühestantsimisel osales enam kui 8000 tantsijat

Täna, 31. detsembril toimus üle-eestiline „Eesti tantsib“ ühestantsimine, mis pani samaaegselt jalga keerutama hinnanguliselt enam kui 8000 inimest. Lisaks 16 ühestantsimise linnale toimusid üle Eesti veel mitmed omaalgatuslikud tantsuaktsioonid. „Juubeliaasta viimasel päeval sai teoks tõeline sajandi tants,“ ütles Eesti Vabariik 100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. „Mul on ääretult hea meel, et ühestantsima tulid noored ja vanemad, pered ja sõpruskonnad. Iga osaleja andis panuse sellesse, et EV100 algatus „Eesti tantsib“ saaks meeldejääva punkti,“ lisas Soe. EV100 algatuse „Eesti tantsib“ projektijuhi Raido Bergsteini sõnul tantsis Eesti eri paigus samaaegselt enam kui 8000 tantsusõpra. „Tegu on seni suurima tantsuaktsiooniga. Ühestantsimisest saadud rõõm puges kindlasti kõigile osalejatele põue ja annab jõudu, et üheskoos sama erksa sammuga edasi minna,“ rõõmustas Bergstein. Avalik „Eesti tantsib“ ühestantsimine toimus 31. detsembril

Üle-eestilise peoga pannakse punkt Eesti Vabariigi juubeliaastale

Täna, 31. detsembril lõpetab EV100 juubeliaasta üle-eestiline pidu, mis toob 16 Eesti linnaväljakule sajandi suurima ühestantsimise, armastatud Eesti artistid ning ühise hümnilaulmise. Ühestantsimine algab kell 14, juubeliaasta lõpupeod hiljemalt kell 23. „Juubeliaasta on toonud Eesti inimesed teineteisele lähemale ja kinkinud meile tuhandeid emotsioone,“ ütles Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. „Juubeliaasta lõpupeoga teeme midagi, mida pole kunagi Eestis tehtud. Tähistame samaaegselt kõikide suuremate linnade väljakutel särtsakate kontsertidega ühiselt aastavahetust. See pidu on Eesti rahva tänu iseendale vapustava juubeliaasta eest. Pidu on kõikjal tasuta ja kõik on väga oodatud!“ EV100 programmijuhi Maarja-Liisa Soe sõnul on tõeliselt võimas, et juubeliaastale pannakse samaaegselt punkt 16 Eesti linnas ja tähistada saab lausa igas maakonnas. „Uuele aastale minnakse vastu põnevate tegevuste ja armastatud artistide saatel. Kell 14 algab

Sajandi suurima ühistantsu ettetantsijate arv küündib juba üle 5000

31. detsembril toimub EV100 juubeliaasta lõppemise puhul üle-eestiline „Eesti tantsib“ ühestantsimine, millega on praeguseks liitunud juba enam kui 5000 ettetantsijat. Lisaks 16 ühestantsimise linnale toimuvad üle Eesti veel mitmed omaalgatuslikud tantsuaktsioonid. EV100 algatuse „Eesti tantsib“ projektijuhi Raido Bergsteini sõnul on juubeliaasta lõpu ühestantsimine innustanud ootamatult paljusid inimesi üle Eesti. „Proovid on tehtud ning 31. detsembril kell 14 ootavad linnaväljakutel üle Eesti enam kui 5000 ettetantsijat, kes kõigile jõukohaseid tantsusamme õpetavad. Loomulikult võib tantsurõõmu ka oma kodus valla lasta ja ühestantsida. Omal algatusel on kaasa löömas näiteks Kihnu ja Karksi-Nuia tantsusõbrad,“ lisas Bergstein. Avalik „Eesti tantsib“ ühestantsimine toimub 31. detsembril 16 linnaväljakul üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Kuressaares, Kärdlas, Võrus, Valgas, Põlvas, Raplas, Viljandis ja Haapsalus. Kell 14

Eesti suurima ühestantsimisega on liitunud juba üle 2000 ettetantsija

31. detsembril toimub üle-eestiline „Eesti tantsib“ ühestantsimine, millega on liitunud juba üle 2000 ettetantsija. EV100 algatuse „Eesti tantsib“ viimane tants tantsitakse 16 Eesti linnaväljakul, avalikud proovid ettetantsijate juhendamisel algavad kell 14. „Tantsurõõm on nakkav! „Eesti tantsib“ ühestantsimisega on liitunud juba üle 2000 ettetantsija, kes juubeliaasta viimasel päeval kõiki linnaväljakutel ootavad ning tantsima õpetavad,“ rõõmustas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe. EV100 algatuse „Eesti tantsib“ projektijuhi Raido Bergsteini  sõnul on terve Eesti suurima ühestantsimise ootuses. „Juubeliaasta viimasel päeval kell 14 on kuusteist Eesti linna tantsusõpru täis. Tunni jooksul õpetavad eestantsijad ning tantsuõpetajad kõigile huvilistele tantsusamme, millele järgnebki sajandi suurim ühestantsimine,“ lisas Bergstein. Avalik „Eesti tantsib“ ühestantsimine toimub 31. detsembril 16 linnaväljakul üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Paides, Kuressaares, Kärdlas,

Eesti suurim ühestantsimine ootab ettetantsijaid

Juubeliaasta viimasel päeval tantsitakse Eesti linnaväljakutel EV100 algatuse „Eesti tantsib“ viimane tants. Kõik „Eesti tantsib“ algatuses osalenud saavad hakata üle-eestilise ühestantsimise ettetantsijaks ning 31. detsembril kell 14 avalikel proovidel õpetada osalejatele ühistantsu kava. EV100 algatuse „Eesti tantsib“ projektijuhi Raido Bergsteini  sõnul on juubeliaasta viimasel päeval toimuv ühine tantsuaktsioon väga paljusid kaasa haaranud. „Maakonnas tegutsevate koordinaatorite sõnul on inimeste huvi suur ja juba mitmed seltskonnad õpivad „Eesti tantsib“ ühestantsimise kava. Kui leidub tantsuentusiaste, kes soovivad ise 31. detsembril kell 14 linnaväljakutel toimuvatel avalikel proovidel inimestele neid tantsusamme õpetada, siis nüüd on õige aeg endast märku anda,“ lisas Bergstein. „Eesti tantsib“ ühestantsimise ettetatnsijaks saavad hakata kõik, kes on juubeliaastal osa võtnud algatusest „Eesti tantsib“, kas üksikisikute, perede, koolide või organisatsioonidena. Ettetantsija võtab osa 31.

MEIE IDEAALID TANTSUÕPPES

Tantsuõpe meie koolis on täis harivaid ja meeldejäävaid elamusi, mis pakuvad parimaid arenguvõimalusi tantsuhuvilistele lastele ja noortele vanuses 4-26 eluaastat.
Tantsukool toetab õpilaste huvi õppida tantsukunsti võimalikult mitmekülgselt ja sütitavalt.
Tundides pole tegu pelgalt treeninguga, vaid koos parimate õpetajatega saab iga õpilane tuge, et käia läbi kõige parem ja toetavam tantsuhariduslik teekond läbi mitme õppeperioodi.
Oluline väärtus on õpilasi kaasavad traditsioonilised sündmused ja projektid, mis loovad erinevaid meeldejäävaid elamusi

TANTS LIIGUTAB!

TANTSI NAGU MAAILM VAATAKS!

Tantsuagentuuris koolitatakse esinejaid -  Dance like everybody`s watching!
Tantsida kõigi ees- kartmata rambivalgust! Tantsida teades, et Sind nähakse - olles inspiratsiooniks ja pakkudes energiat! Kui Sa ise endasse usud, siis on ka maailmal, mida vaadata!
Tantsukooli lõpetajaks on tark tantsija - kehaliselt, vaimselt ja emotsionaalselt intelligentne inimene, kes tuleb edukalt toime iseseisva ja ühtlasi teisi arvestava eluga nii tantsulaval kui mujal.

Süsteemset, järjepidevat ja kvaliteetset tantsuharidust pakkuv kool inspireerib, arendab nii füüsiliselt, loominguliselt, emotsionaalselt kui vaimselt- mitmekülgsetele tantsutundidele lisaks professionaalsel tasemel lavapraktika!
Õppetegevus meie koolis on pikemaajaline astmeline protsess, mis on süsteemselt läbimõeldud ning vastab iga õpilase vanusele, tasemele ja soole.

HEA TANTSUHARIDUS ON VÄÄRTUS KOGU ELUKS!

VILISTLASED MEIST

DIANA SELJUŠKIN
arstiteadusüliõpilane

 

„ETAs meeldis mulle erinevate tantsustiilide ja -õpetajate rohkus ning see, et lisaks heale tehnilisele tasemele peeti oluliseks ka improvisatsiooni ja omaloomingut. Lisaks tantsuoskuse arendamisele sain väärtuslikke ja meeldejäävaid lavakogemusi esinemistest, tantsu- ja teatriprojektidest, mis arendasid palju lavalist eneseväljendusoskust, julgust ning andsid võimaluse tutvuda uute inimestega.“

KRISTIINA SIIG (KAPPER)
tantsuõpetaja, koreograaf

 

„Sain kaasa suure ja kirju pagasi: tantsuhariduse erinevatest tantsustiilidest kinesioloogia aluste ja lavameigini välja. Eriti hindan aga kogemusi, mida pakkusid esinemissituatsioonid ning nendeks valmistumise protsessid. Oli pikki prooviperioode ning esinemisnumbrite peensusteni lihvimist, aga ka viimase hetke ootamatusi ning eelmisel õhtul uue tantsu õppimist või lausa loomist. Nii olen ka täna tantsuõpetajana valmis töötama väga erinevates tingimustes.“

JOHHAN ROSENBERG
koreograafia tudeng Amsterdami ülikoolis SNDO

 

„ETA Tantsukool on super combo - klassikast kuni tänavani. Tänu sealsetele staarõpetajatele on võimalik saada väga korralikku ülevaadet tervest Eesti tantsumaastikust ja arendada end kiiresti nii tehniliselt ja loovalt. Müts maha ja SUUR AITÄH -  kogu ETA pere ja minu õpetajad Helena Pihel, Rauno Zubko, Kaja Kreitzberg, Eliisa Sirelpuu, Dagmar Rang-Saal, Piret Viikholm ja Liisa Laine!“

MARI STANKUS (LOFITSKAJA)
Eesti Rahvusballeti baleriin

 

„ETA oli mulle kolme aasta vältel koduks, kuhu oli soov alati tulla ning ära minna polnud üldse tahtmist. Tantsukoolist sain ma lisaks tantsuharidusele, lahedatele õpetajatele ning trennikaaslastele ka suure tantsuarmastuse, millest mul tegelikult puudust oli. Arvatavasti, kui ma poleks ETAsse läinud, ei oleks ma seal, kus praegu olen. Eesti Tantsuagentuur jääb mulle alatiseks südamesse.“