Kitš – mis see on? On see kummaline savist päkapikk kellegi aias, sest nii on moes? On see punase lipsuga valgest portselanist puudel kellegi kummutil? Või hoopis mõni sisutu, aga särav Hollywoodi film? Ei oska öelda? Pole hullu – sõna “kitš” võeti kasutusele Saksamaal juba 19. sajandi lõpul, aga sellele vaatamata ei oska me selle tähendust tänaseni lõpuni seletada. Me teame, mis on kitš, kui me seda näeme, aga sõnastamisega jääme pigem hätta.


Kitši – särava fassaadiga varjutatud kulunud mõttevälgatusi – on meie ümber väga palju. Pealiskaudsed ja sisutud fantaasiad ja vidinad paeluvad aina vingemalt vilkuvate tuledega. See võtab meid enda vaiksesse embusse, paneb meid kaasa elama ja kaasa tundma. Selle särava näilisuse sees tekib tunne, et see kõik ongi ehe ja päris. Ja me läheme sellega kaasa, teeseldes, et see ongi päris. Teeselda on lihtne, sest teeseldud maailmas on palju mõnusam. Ja kui me kõik teeskleme, siis justkui keegi ei teeskle.
Vaatame siis, kuidas “kitš” laval välja näeb.

Koreograaf: Ruslan Stepanov
Helikujundus: Markus Robam

Esietendus: 20. jaanuaril 2017 Viimsi Koolis


Tantsijad: Anna-Maria Drobuževa, Elina Masing, Anita Kurõljova, Elise Pottmann, Aglaia Fedotova.

Teismelistele mõeldud tantsulavastus “Su ärkvelolek on uni” räägib inimesest ja tema varjust. Sellest, kuidas me ei ole kunagi üksi vaid kõikjal saadab meid veel miski – nähtamatu. See on lavastus iseendaga kohtumisest, absurdsetest suhetest ja armastusest. Lavastuse loomise algimpulss tuli tantsijatelt kogutud unenägudest. Liikumiskeel on loodud läbi tantsijaisiksuste ning improvisatsiooni. Muusikaline kujundus pärineb ansambli Holy Motors liikme Eliann Tulve ja helilooja Helena Tulve sulest. Heliruumide tegemisel osalevad ka tantsijad.

Lavastus põhineb nähtud ja kokku kogutud unenägudel.

Koreograaf: Kaja Lindal
Heliloojad: Helena Tulve, Eliann Tulve
Kunstnik: Marge Martin
Valguskujundaja: Marita Keskküla
Helirežii: Haar Tammik

Tantsijad: Anita Kurõljova, Eliisabel Jõela, Marko Reitalu,
Katre – Helen Kask

Esietendus: 14. november 2016 Kumu auditooriumis


Kasutatud teosed: Grete Ly Valing “Waltz”, Eliann Tulve “6am”, “Night Vision”, “Re-search”

Inimesed ütlevad tihtipeale, et noored on meie tulevik, unustades, et nad on ka meie olevik! Nende energia, kirg kõige uue järele inspireerivad meid iga päev. Nad on justkui elekter, ilma milleta ei oska me elada. Nad on noored ja ausad. Neis kõigis on peidus midagi väga väärtuslikku ja võimast. Võib-olla ei vajagi me maailma päästmiseks Superman´i või Supergirl´i vaid piisab väikesest Mikust ja Eliisast meie kõrvaltänavast?

Lavastus ja koreograafia: Elina Tamm, Eneli Rüütli, Maria Goltsman, Ruslan Stepanov
Helikujundus: Markus Robam
Valguskujundus: Priidu Adlas

Esietendus: 9. oktoobril 2016 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Kasutatud muusikad: ZAZ “Je veux”, Tiiu Kiik “Moses”, Feder “Lordly”, Hauschka “Ginsterweg”, Hermitude “Ukiyo”, Alina Baraz, Galimatias “Fantasy”, LION BABE “Wonder Woman”, Markus Robam, Ólafur Arnalds “Til Enda”, Trad Attack “Must Madu”, Markus Robami klaveripala, Kukerpillid “Neiukese noorekese”

Tantsijad: Karita Särekannu, Marten – Egert Vahtla, Mariann Onkel, Agnes Palandi, Gerda Saks, Anita Kurõljova, Gerly – Alice Müür, Aire Siivask, Egely Pruuli, Marko Reitalu, Mirjam Kivimäe, Grete – Lisette Gulbis, Greta Elanor Palgi, Klaudia Sarah Kaar, Liisbeth Kesamaa, Johanna Laura Trug, Annabel Matkur, Kaili Nurk, Getter Miida Kask, Teele Tammsaar, Emma Kaups, Aksel Joonas Reedi, Merit Mäekalle, Robert Birnbaum, Eliise Altoja, Andrea Randmaa, Andra Madisson, Annaliisa Lipp, Anastasia Cheberya, Evelyn Unt, Hanna Lisette Helekivi, Rose – Marie Riitsalu, Kristiina Ojamäe, Melani Maria Maiberg, Jana Artjuhh, Jaana Persidski, Kertu Paavel, Vivian Loorents, Kristiina Liukanen, Kersti – Liis Vimm, Daniela Privis, Ranno Kähr, Pamela Saarniit, Fiona Kaldmaa, Annabel Lillestik, Marit Miller, Mirlen Liiv, Mikk Kaasik, Matis Tõnisson

Koolis veedame me väga pika aja oma elust. On see nüüd selja taga või alles poole peal? Igatahes sain ma targemaks – asjad juhtuvad ja neil hetkedel tahaks kuuluda teiste enda sarnaste hulka, jagada seda kõike! Minu inimesed, suureks kasvamise hetk, üksteise nägemine, tähelepanemine… ja olla indiviid! Kõikidel on õigus olla ja ennast kuuldavaks teha ning viia oma unistused sinna päris kõrgele.

Koreograafid: Argo Liik, Olga Privis, Liisa Laine, Tuomo Railo (Glims&Gloms Dance Company, Soome)
Valguskujundus: Priidu Adlas
Helilooja: Markus Robam

Esietendus: 27. septembril 2015 Salme Kultuurikeskuses


Kasutatud muusikad: Curly Strings „Üle Ilma“, Trad.Attack! „Kooreke“, Curly Strings „Kättemaks“, Paabel „Unt aea taga“, Mantra Cora „Haldjatants“, Kraddy „Android Porn“, Run DMC „Its like that“, Eve „Tambourine“, Run DMC „Its Tricky“, Skrillex „Scary Monsters and Nice Sprites“, Skrillex & Diplo „Where are U now“, Terry Riley „In C“

Tantsijad: Merilin Kruberg, Evaliis Läll, Evelyn Unt, Katarina Podekrat, Meribel Aruväli, Marit Raatma, Kristiin Kulpson, Kadi-Liis Kuum, Eleri Laanemets, Allar Valge, Marlén Vilbaste, Kristin-Ireen Kuusk, Maare Kriisa, Anita Kurõljova, Melani Maria Maiberg, Carolyn Veensalu, Katarina Reinoja, Kaisa Linn, Liisa Kangur, Keitlin Koppa, Getter Miiida Kask, Kirke Kalde, Kertu Kasemets, Mona Mia Lember, Marit Miller, Raul Villem Reedi, Helge Kalde, Merilin Jürisson , Saskia Laitamm, Nadešda Parmenenkova, Mariscalle Kõrvel, Allotar Kadak, Mariann Onkel, Darja Predbannikova, Agnes Milla Bereczki, Eliisabel Jõela, Emma Kaups, Liisbeth Kesamaa, Karmen Mõts, Anette Jürgenson, Jaana Jurtšenkova, Annika Kaljumäe, Illika Sinitski, Elisabeth Teener, Reinhard Rebane, Merit Kull, Getter Kõiv, Merit Mäekalle, Helle-Riin Sõmer, Marleen Randpere, Keit Arleen Kalle, Karin Allik, Grete Sirge, Maria Nikolajeva, Heikko-Hardi Reinhold, Laura Lääts, Markus Laurimaa, Lydia Karmen Niin, Anni Ulm, Karl-Joosep Põldsepp, Janette Norkko, Silvia Ingver, Egely Pruuli, Liisa Johanna Lukk, Grete-Lisette Gulbis

Erilised väljakutsed nagu praegu on, pakuvad ruumi loovusele. ETA Tantsukooli õppekavajuht Helena Pihel juhendab, kuidas loovusele tuult tiibadesse saada.🧘🏼‍♀️⭐️

Eesti Tantsuagentuuri Tantsukool on tänasest distantsõppel ja sellega seoses pakuvad meie õpetajad kõikidele teile võimaluse end liigutada kodust välja tulemata. Postitame iga päev 10..15minutilise tantsutunni, et koos tantsimisest rõõmu tunda.🧚🏼

Jälgi meid Eesti Tantsuagentuuri veebis ja sotsiaalmeedias.

Samuti kutsume üles ETA õpilasi koostama lühikesi vahvaid klippe sellest, kuidas elu koduõppes toimib. Hiljem paneme sellest kokku toredad tantsufilmid.

STAY AT HOME AND DANCE 💛
#etants

#etants

Erilised väljakutsed nagu praegu on, pakuvad ruumi loovusele. ETA Tantsukooli õppekava juht Helena Pihel juhendab, kuidas loovusele tuult tiibadesse saada.🧘🏼‍♀️⭐️Eesti Tantsuagentuuri Tantsukool on tänasest distantsõppel ja sellega seoses pakuvad meie õpetajad kõikidele teile võimaluse end liigutada kodust välja tulemata. Postitame iga päev kaks 10..15minutilist tantsutundi, et koos tantsimisest rõõmu tunda.🧚🏼Jälgi meid Eesti Tantsuagentuuri veebis ja sotsiaalmeedias.https://youtu.be/PAYmwh_DU5YSamuti kutsume üles ETA õpilasi koostama lühikesi vahvaid klippe sellest, kuidas elu kodus toimib. Hiljem paneme sellest kokku toredad tantsufilmid.STAY AT HOME AND DANCE 💛#etants

Опубликовано Eesti Tantsuagentuur Понедельник, 16 марта 2020 г.

Kõiki #etants kodutreeningu videosid saab näha ETA Tantsukooli Youtobe’i kanalilt.

Koolitantsu tänavune pealkiri on “Tants on kunst”. Palun ava selle pealkirja tagamaid!

Tantsu peab ise nägema, tegema, kogema. Tantsust peab saama elamuse. Koolitants ei ole võistlus, kus kehtiksid mingisugused objektiivsed parameetrid, mille alusel loomingut hinnata. Loomingu sisu ja esteetika sõltuvad tegijatest, mistõttu ei ole kõikehõlmavaid parameetreid erinevate tantsude objektiivseks hindamiseks lihtsalt olemas. Iga loomeprotsessi taustsüsteem ja tingimused on ju erinevad. Kunst on kunst konkreetses kontekstis ja esmalt tuleb õppida neid kontekste tajuma. Soovime rõhutada, et kunsti peab ise kogema nii looja kui ka vaatleja. Kõigil tuleb olla empaatiline. Ei ole mõtet enesele rangeid žanri- või stiiliraame või -eelistusi ümber ehitada. Loojatel tuleb teha seda, mis tuleb hästi välja, mida tahetakse teha ja millesse on huvi süveneda. Reglement on festivalil ainult selleks, et kõik soovijad ühele päevale esinema ära mahuks. Sisu on vaba. Ei pea endale ise päitseid pähe panema ja püüdma nendega siis purjetada. Lõppkokkuvõttes teebki ju kunstist kunsti see, et me ei pea üksteisega lõplikult samale meelele jõudma, vaid see, et miski on meid puudutanud ja meil on võimalus nendel teemadel rääkida. Meie eesmärk on, et Koolitantsus lavale jõudev looming muudaks meie elukvaliteeti veidike paremaks, rõõmsamaks ja värvilisemaks.

Raho Aadla usutles Koolitantsu peakorraldajat Raido Bergsteini. Pikem intervjuu on siin:

http://kuukiri.tantsuliit.ee/artikkel/usutlus-koolitantsu-festivali-peakorraldaja-raido-bergsteiniga/

7. – 8. märtsil toimusid mõneaastase pausi järel taas Koolitantsu piirkondlikud tantsupäevad.

Laupäeval tantsisid Haapsalu kultuurikeskuses Saare-, Hiiu-, Pärnu,- Lääne- ja Harjumaa tantsijad. Publiku ette jõudis umbes kaheksakümmend tantsu kahel kontserdil.

Pühapäevaks anti teatepulk Lõuna-Eesti tantsijatele Põlvas, kus jagasid lava Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaa tantsijad. Üle tuhande osalejaga kummalgi tantsupäeval pakkus Koolitants publikule emotsiooniderohkeid ja tugeva energiaga kontserte.

Maakondlik žürii koosseisus Kaisa Kattai, Valeria Januškevitš ja Carl Heinrich Pruun valis piirkondlikele tantsupäevadele tööd maakondlikelt tantsupäevadelt, millel nägi piisavalt potentsiaali jõudmaks aprillis Ugala teatris toimuvatele lõppkontsertidele.

Piirkondlikelt tantsupäevadelt teeb lõppkontsertide valiku lavastusmeeskond koosseisus Kadi Aare ja Kristjan Kurm.

Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein ütles piirkondlikke tantsupäevasid kokku võttes: “Tants on vaba loominguline eneseväljendus, mida ei saa sentimeetritega mõõta ega punktidega hinnata. Tantsuoskus ei võrdu võidetud karikate arv jagatuna nende kogukaaluga. Koolitantsu mõte on läbi aegade olnud ikka tunnustada ja motiveerida tantsuõpetajaid ning tantsijaid. Piirkondlikel tantsupäevadel saame me veel pakkuda noorele tantsijale seda väärtuslikku lavahetke koos sooja aplausiga, sest tants vajab aega, et kõik ideest kuni teostuseni täiuslikuks kasvaks”.

“Neil kahel tantsupäeval oli särtsu, oli hingestatust, oli tunda tantsurõõmu. Oli lugusid, mis puudutasid ja mõtteid keerutasid,” võttis avanädalavahetuse kokku Kadi Aare. 

Piirkondlike tantsupäevade õhtustel kontsertidel kuulutavad Eesti tantsukunsti ja tantsuhariduse liit ning Eesti tantsuhuvihariduse liit koos Koolitantsu maakondlike tantsupäevade žüriiga välja tantsuõpetaja tunnustuspreemiad. Samuti valib Eesti noorte tantsu ühingu noortest tantsijatest koosnev žürii välja igas vanuseastmes ühe oma lemmiku.

Koolitantsu piirkondlikke tantsupäevi juhib Inger.

Eesti Noorte Tantsu Ühingu tunnustuspreemiad pälvisid Saare-, Hiiu-, Pärnu,- Lääne- ja Harjumaa tantsupäevalt:

Janne Ristimetsa tantsustuudio tantsuga “Kambavaim”, juhendaja Janne Ristimets vanuseastmes mudilased;
Kuressaare gümnaasiumi huvikool Inspira tantsuga “Mida täna mängime?”, juhendaja Annette Rungi vanuseastmes 1. – 4. klass;
Kullamaa tantsulapsed tantsuga “Võitegu”, juhendaja Riina Gilden vanuseastmes 4. – 7. klass;
Black and Brownie tantsukool tantsuga “Teekond lavale”, juhendaja Kirstjan Ploomipuu vanuseastmes 6. – 9. klass;
T-Stuudio tantsuga “Liikuvad mõtted”, juhendaja Karoline Suhhov vanuseastmes 10. – 12. klass.

GALERIID SAAB VAADATA SIIT ja SIIT

Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaa tantsupäevalt:

Võimlemisklubi Janika Võru osakond tantsuga “Pokud rännuteel”, juhendaja Eliise Abel vanuseastmes mudilased;
Meie Stuudio tantsuga “Mõni tuleb, mõni läheb”, juhendaja Andre Laine vanuseastmes 1. – 4. klass;
Võru tantsukeskus tantsuga “Kaotatud mäng”, juhendaja Andre Laine vanuseastmes  4. – 7. klass;
Tähtvere tantsukeskus tantsuga “Vaikuse hääl”, juhendaja Elina Gorelašvili vanuseastmes  6. – 9. klass;
VK Janika tantsuline eliitrühm tantsuga “Notre-Dame”, juhendaja Elina Gorelašvili vanuseastmes 10. – 12. klass.

GALERIID SAAB VAADATA SIIT JA SIIT

Tantsuõpetaja tunnustuspreemia täiusliku koostöö õpetaja ja õpilase vahel tantsude loomisel pälvisid Haapsalus Karoline Suhhov ja Põlvas Leili Väisa.

Eesti Tantsuagentuur on seoses koroonaviiruse (COVID-19) levikuga otsustanud edasi lükata Festivali Koolitants 2020 sel nädalavahetusel ja aprilli keskel toimuma pidanud tantsupäevad.

Paide Muusika- ja Teatrimajas 14. ja 15.märtsile planeeritud  Järva-, Viljandi-, Jõgeva-, Rapla- ja Ida-Virumaa ning Tallinna ja Lääne-Virumaa piirkondlikud tantsupäevad toimuvad sealsamas 16. ja 17.mail. 

Edasi lükkuvad ka 11. ja 12. aprillil Ugala teatris toimuma pidanud lõppkontserdid, mis leiavad nüüd aset  13. ja 14. juunil.

“Kasutagem seda aega, et eelkõige oma tervist hoida,”sõnas Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein. Samuti annab see väike paus ka tantsijatel-juhendajatel võimaluse veel esitamisele tulevatest tantsudest leida üles kõik, mis ühe tantsu sees peidus on.

Peakorraldaja sõnul mõistab korraldusmeeskond, et kontserdigraafikute muudatus põhjustab tantsukoolidele oma tegevuste suurt ümberkorraldamist ning tänab kõiki festivali partnereid, tantsuõpetajaid, osalejaid ja lapsevanemaid mõistva suhtumise ja toetuse eest.

„Meie jaoks on oluline, et festivalil osalejad oleksid terved ja hoitud,” lisas Bergstein. “Loodame, et mõne kuu pärast on olukord Eestis taas normaliseerunud ja saame tantsupäevadega jätkata.“ 

Kõik piirkondlikele tantsupäevadele ostetud piletid kehtivad uutel kuupäevadel. Soovi korral ostab korraldaja piletid tagasi kuni 10.aprillini. 

Festival Koolitants on juba 26. korda toimuv laste ja noorte lavatantsufestival, mis sel aastal keskendub hüüdlausele “Tants on kunst”. Koolitantsu tantsupäevasid juhivad Inger ja Ott Nool. 

Lisainfo:

Raido Bergstein

telefon +372 56 454 888

e-kiri raido@tantsuagentuur.ee

7. märtsil toimus ETA Tantsukoolis taaskord noorte tantsuloomingu konkurss OMA TANTS. Noortel oli võimalik proovida kätt (tantsu)loojatena selleks mugavas ja toetavas keskkonnas ja kõikidel noortel loojatel oli võimalik saada tagasisidet ühises vestlusringis.

OMA TANTS 2020 tulemused:

GRUPID

I koht “Portselan”, loojad ja esitajad Heidi Mõts, Marii Marleen Jõudvald, Mariann Suurhans, Maya Bachman (tuleb esitamisele Tantsude õhtul)

I koht „Helitriin”, loojad ja esitajad Kadri-Liis Alber, Ingrid Hints, Romi Leen Niimann (tuleb esitamisele Tantsude õhtul)

II koht “ä”,  loojad ja esitajad Keiko Paavel, Mia Melanie Moor, Maarja Valdmann, Tiina Talisoo

II koht “Unistus”, loojad ja esitajad Stella Pauts, Greta Lisett Ruben, Marleen Pauklin, Kadri-Liis Alber

III koht “Sõltumata”,  loojad ja tantsijad Stella Oja, Astrid Ulpus, Anni Sooman

DUETID

I koht “Ratatouille“, loojad ja esitajad Anna Maria Joll, Hildegard Kivisaar (tuleb esitamisele kooli kevadkontserdil)

II koht “Sügavad silmad”,  loojad ja esitajad  Laura Mihkelson, Saskia Hannus (tuleb esitamisele kooli kevadkontserdil)

II koht Kompanii tantsijate eripreemia. “Kurk ja porgand”, loojad ja tantsijad Astrid Julia Kunnas, Liisbeth Laanisto (tuleb esitamisele Tantsude õhtul)

III koht “Abuelas”, loojad ja esitajad Trino Arras, Mia Kukk

ERIPREEMIAD

omanäoline tervik – “Flying”, loojad ja esitajad Laura Liine Eks, Elisabet Paalandi

leidlik liikumiskeel ja voolav esitus – “Alma jogurt”, loojad ja esitajad Norah Põder, Mona Viilup

sügav omavaheline sünergia – „Väiksem kui kolm”, loojad ja esitajad Paula Mett, Katarina Kermon

julge pealehakkamine – “Hold on”, loojad ja esitajad Marili Salev, Maria Zabelina

julge pealehakkamine – “Jookseme”,  loojad ja esitajad Hetli Ilves, Pärle-Marii Puusepp

voolav esitus – „ … “  loojad ja esitajad Roosimari Kruus, Hele-Riin Hunt

etendaja kogu oma terviklikkuses ” No time to die”, looja ja esitaja Anni Egeli Kivikangur

helge ja siiras esitus “Unistuste poole”, looja ja esitaja Krete Kõrvek

TANTSIJAKOOLITUS

I koht CoLAB eripreemia. “Keep”,  loojad ja esitajad Elma Vilms, Karin Aarelaid (tuleb esitamisele kooli kevadkontserdil)

II koht  “ESS”, looja Aleks Mattias Viidik, esitajad Linnea Jerkku; Diana-Marlen Rüütelmaa, Vivian Vuks

III koht “Last time”, looja ja esitaja Helina Topolev

III koht  „Olin, Olen, …”  looja ja esitaja Janet Murumets

TANTSUFILMI ERIPREEMIAD

lööv leitmotiiv – “Out she goes”, looja Carolyn Veensalu, esitaja Karmen, Teesi Pregel (tuleb esitamisele Tantsude õhtul)

usutav kehastumine – “Depressiivne Eesti väikelinn”, loojad ja esitajad Liisa Viirmaa, Ann Viirmaa, Lisete Müürsepp, Lara Ojaots

SUUR-SUUR AITÄH:

TOETAJAD

Pariisi Vesi OÜ, YesTo kosmeetika, LA Girl meigitooted, Oh My! Kleidipoe kinkekaardid, Laura Šmideberga käsitööehted, Nupiskook OÜ, COLAB töötoad, Koolitants 2020, Kinkekaartidega abistas Madlen Inara Heinsaar

JA  ETA ENTÜ AKTIIVSETELE NOORTELE NING MEIE ARMSATELE ETA ÕPETAJATELE, ET SEE ÜRITUS TAASKORD TOIMUDA SAI! 😊

TantsuRUUM kutsub kevad-suvisesse intensiiv-sukeldumisse:

T ö ö t u b a :
OMA NAHA VÕLTSID SULED: feikides tantse, feikides laule, feikides feikimist ennast

läbiviija Sveta Grigorjeva

10.-12. aprill kell 10-16

„there is no such thing as faking it“

Kuidas töötada kehatehnikatega, millest oleme küll kuulnud, aga pole päriselt kunagi oma kehaga, omal nahal neid praktiseerinud või teinud vaid pealiskaudselt-pindselt?
Tantsukunstnike ja liikumispraktikutena on meil kehas uskumatu hulk teadmisi. On ideid liikumisviiside kohta, mis võivad põhineda kogemustel, kuid võivad põhineda ka lihtsalt kehastunud kuulujuttudel ja kujutlusvõimel.

Kui püüda kaardistada mingit tehnikat või praktikat või lihtsalt kujutada ette, kuidas sellele vastav liikumine mõne tunni kontekstis võiks välja näha, selgub, et paljude selliste tehnikate kohta leidub päris suur hulk ka „võlts-teadmisi“. Enamgi veel, leidub nii füüsilisi kui ka intellektuaalseid ideid selle kohta, “mis nad on ja mida nad võiksid teha kehaga“. Sestap hakkamegi töötoas tegelema sellise mõistega nagu “spekulatsioon”. Mis on kehaline spekulatsioon?

Olen viimased paar aastat töötanud tantsutehnikate praktiseerimisega kujutlusvõimet rakendades põhimõttel „fake it ‘til you make it“. Nt pole ma spetsialist peotantsus või krumping’us, ja üleüldse seda, mida tantsutehnikaks pidada, võib laiendada lõpmatuseni. Aga mis juhtub, kui fake-peotantsu või fake-krumpingu’ga tegeledes võltsida end „spetsialistiks“? Kuidas teeksime võlts-ido-rulli või “allavaatavat koera”? Milline näeks välja siis joogatund?
Kuidas töötada ühiselt kogukonnana, et kaardistada mõne reaalse tantsutehnika fake ja nihestatud versiooni ning seda siis lõpuks performatiivse kompositsioonina välja mängida?

Töötuba tegeleb fiktsionaalse keha, kehalise kujutlusvõime ning tantsulisest hallutsioneerimisega. Mis saab tantsust siis, kui see on rohkem objekt kui subjekti-subjektsuse eneseväljendus (à la “tants on emotsiooni väljendus”)? Kuidas lubada end võrgutada erinevatel tehnikatel (mitte niivõrd kehal, kes neid kannab), neid võltsides, häkkides, queer’ides? Mina ei tea siiani, milleks keha on võimeline. Ära tea sina ka.

Märkused:

1. Ma ei diskrediteeri erinevaid praktikaid ja nendeks vajaminevat õppeaega. Olen uudishimulik, kuidas võiksime kasutada kollektiivseid teadmisi teatud tüüpi tehnika või keha loomiseks ning siis näha, mis selle fake-versioonis meie endi ja meie kehaga juhtuda võib. Milline on keha ja tehnika suhe? Mind huvitab see tsoon.

2. Ma ei usu, et saame midagi tõesti võltsida saab. Feikides/võltsides me juba teemegi midagi „tõelist“, isegi kui see ei ole see, mida me arvame, et me teeme.

Töötoa kontekstis olulised küsimised ja mõtted:

Kas saame mõelda liikumisest kui millestki, millel on oma elu – ning mitte ilmtingimata kellegi keha(lisest) väljendusest?
Kui harjutada mõtlemist liikumisest/tantsust kui objektist, mis objekt see oleks?
Liikumine kui liikumine, mis ei kuulu (liikuvale-liigutavale) subjekti kehale, vaid on keha poolt produtseeritud liikumine. Tants rohkem kui objekt kuivõrd subjekti-subjektsuse eneseväljendus.
Kust me võtame, et liikumise võimalikkus on tingitud selle kehale kuulumisest (à la liikumine on keha omand)? Mind huvitab liikumise kuulumine liikumisele enesele.
Tants kui elav mitte-keha VS liikumine kui elava keha liikumine (n-ö. „eneseväljendus“)
Kuidas mõelda kehast kui „anumast“, mis annab liikumisele elu, kuid samal ajal ka transformeerub ning on mõjutatav selle poolt, selle sees ja peal, nagu laev, mida meri edasi kannab?
Liikumine kui selle anuma ja mere hõõrdepunkt.
Kuidas olla „võrgutatud“ liikumisest endast, mitte kehast, kes seda edasi (k)annab?
„Ma muutun tantsuks“. Mida see võiks tähendada?
Fiktsionaalne keha, mis pole mu enda keha. Ometigi see eluleb minu nahas ja on kogemas midagi, mille identiteeti performatiivses olukorras jagada saame läbi tantsu, liikumise, etendamise. Kehaline kujutlusvõime.

Enne töötuba on soovitatav lugeda Daniel Blanga Gubbay esseed “The Movement as Living Non-Body”. Pdf-i saavad minult kõik eelnevalt töötuppa registreerunud osalejad.

B I O
Sveta Grigorjeva on Eesti lavastaja, koreograaf, tantsija ja luuletaja. On avaldanud kaks luulekogu „Kes kardab Sveta Grigorjevat“ (2013), „american beauty“ (2018). Tema lavastuste hulka kuuluvad “Rebel Body Orchestra” (2017) ja “Carmina Trash” (2015), mis ajasid mõned inimesed ekstaasi, teised jälle vihaseks. Grigorjeva on tantsinud nii enda kui teiste töödes, nii Eestis kui välismaal. Lõpetab hetkel magistriõpinguid Saksamaal, Justus-Liebig-Universitätis Giessenis. Tema uuslavastus “TEKHNE“ etendub 20.03 Sakala 3.

___________________________________________________________________

T ö ö t o a hind :
90 eur – soodushind (õpilased, tudengid, ETTLi liikmed)
110 eur – täishind

R e g i s t r e e r i m i n e : tulekul!
A s u k o h t : Eesti Tantsuagentuur, Hobujaama 12 II korrus
K ü s i m u s e d : tantsuruum@tantsuagentuur.ee

Oled oodatud!

l i i k u j a l t ➡️ l i i k u j a l e

Rohkem infot Facebookist