Festival Koolitants ja Just Film kuulutavad välja konkursi noorte tantsufilmide programmi

Ootame kandideerima tantsufilme, kus astuvad ekraanile kuni 26-aastased noored tantsijad. Film peab olema salvestatud aastatel 2021 ja/või 2022 ning terviklikult valmis saama hiljemalt septembri lõpuks. Kui sul on juba valmis film või huvitav tantsusalvestus, mida soovid veel filmiks vormida, siis tule osalema! 

Kandideerivalt tantsufilmilt ootame:

• eakohast teemakäsitlust
• koreograafilist ja/või liikumiskeskset väljendusviisi
• läbimõeldust ja sisukust
• kandideerimise ajal ning programmi valiku korral ei ole film avalikult vaadatav kuni 2022. aasta Pimedate Ööde Filmifestivali lõpuni
• täidetud registreerimisankeeti, mille leiad siit: https://forms.gle/qFp1BzGbrbVaXe8w9 

Filmi tehnilised tingimused:

Koodek	ProRes 422, ProRes 422 HQ, MP4 h264 (h265 ei ole toetatud)
Resolutsioon	1998x1080px ja 2048x858px (letterboximine ei ole vajalik )
Kaadrisagedus	24fps, 25fps
Scan	progressive
Bitrate	soovituslikult minimaalselt 20Mbps
Audio formaat	2.0 Stereo, 3.0 (L,R,C) or 5.1 Linear PCM
Audio kanalite järjestus	L-R / L-R-C / L-R-C-Lfe-LS-RS
Audio bitrate	minimaalselt 320 kbps

Kogu graafiline info (logod, tekstid jne.) ei tohi asetseda ekraani servadele lähemal kui umbes 5% ekraani servast ehk action safe alas. Action safe ala peaks arvestama kui tegelikku ekraani serva.

KANDIDEERIMISE TÄHTAEG (täidetud registreerimisankeet ja koolitants@tantsuagentuur.ee saadetud link valmis tantsufilmi ja fotodega): 30.09.2022.

Programmi valitud tantsufilmid kuulutame välja hiljemalt 10.10.2022.

Valitud tantsufilmid linastuvad Just Filmi (Pimedade Ööde Filmifestivali laste- ja noortefilmide alafestivali) KOOLITANTS@Just programmis Tallinnas ja Tartus. 

Lisainfo: 

Raido Bergstein
raido@tantsuagentuur.ee
+372 56 454 888

Noore tantsija Kadi Krikmanni peegeldus Koolitantsu Kompanii “Udus või ilmsi” lavastusprotsessist ja olemusest. Iga päevaga kasvas mõtete kogus. 

1. PÄEV

Uus energia, uued näod, uued reeglid, uued tantsud… ja millegi uue algus.

2. PÄEV

Õppisime veel rohkem uusi tantse ja puhastasime juba eelnevalt õpitut. Inimeste nimed saavad tasapisi selgemaks ja olemine muutub vabamaks.

3. PÄEV

Rääkisime Eestist ja jagasime enda mõtteid, millega Eesti meile seostub. Toimusid esimesed proovid Rakvere Vallimäel, kus oli palav, kuid õnneks oli keskkond inspireeriv. Ma olen kindel, et me kõik hakkame juba natukene suuremat pilti kokku panema.

4. PÄEV

Meie solistidega ühinesid ka trupi tantsijad igalt poolt üle terve Eesti. Tutvusime uute liikmetega ja algasid meie ühisproovid Vallimäel. Tänaseks oleme juba pooled koreograafiatest ära õppinud. Hea tunne on näha, kui paljusid noori üle Eesti köidab tants ja on valmis panustama oma aega ja annet, et saaksime luua Eesti jaoks selle tantsulavastuse.

5. PÄEV

Enamus proove on nüüd koos trupiga. Palav on… ja proovides on rohkem ootamist, kuna meid on nüüd palju rohkem. RANK-is (noortekeskus, kus ööbime) jäi ruumi vähemaks. Pesemise järjekorrad muutusid pikemaks. Aga enesekindlust, et sellest tuleb midagi ainukordset ja võimsat tuli kindlasti juurde.  

6. PÄEV

Tänasest tulid Rakverre Kelly ja säm ning livebänd. Kõik meie proovid on nüüd koos live-muusikaga, mis andis kohe uue hingamise ja tekitas meile palju elevust. Hakkasime kokku panema valmisolevaid osasid. Tegelesime rohkem üleminekutega, et nii meil kui ka muusikutel oleks selgem arusaam tervikust. 

Koos muusikutega hakkas kõik palju realistlikum tunduma.

Ja Maike jagas meile kohukesi 🙂

7. PÄEV

Kohe hommikul õppisime veel viimase osa meie lavastusest. Jagasime lavastuse kaheks. Lõunases proovis tegime esimese poole musta läbimängu ja õhtuses proovis tegime teise poole musta läbimängu. Ehk täna peamiselt toimusidki esimesed mustad läbimägud. Harjutasime ja rääkisime läbi ka veel kõik olulised detailid rekvisiitide kohta. Saime ka kätte enda kostüümid, mis muutis kõik palju reaalsemaks. 

Natuke hirmus on mõelda, et juba homme on esietendus, aga samas ma arvan me kõik oleme selleks valmis ja seda kaua oodanud.

8. PÄEV

Hommik oli samasugune nagu ikka, ja kohe läksime esimesse proovi, kus tegime veel paar viimast joonist läbi ja mõtlesime tähtsad asjad üle. Panime kostüümid selga ja alustasime puhta läbimänguga. Esimesed kaks lugu läksid sujuvalt, kuid peale seda mitte enam väga. Peamiselt olid probleemid tehnikaga, kuna väljas oli liiga palav ning kogu tehnika kuumenes üle. See natuke hirmutas, kuna juba läbimänguga alustasime peaaegu 1h hiljem ja olime nüüd veel rohkem ajast maas ja ma ei saanudki teha mitte ühtegi puhast läbimängu enne esikat.

Õnneks kõigile tehnilistele probeemidele leiti lahendus ja me olime valmis esietenduseks. Uskumatu oli mõelda, et me panime selle kõik kokku tervelt ühe nädalaga ja nüüd me näeme vaikselt rahvast kogunemas, kes seda vaatama tulevad. Etendus läks ainult imeliselt ja kõigi emotsioonid olid laes ning süda on täis soojust ja tänulikkust nii kaastantsijate vastu kui ka kõigi vaatajate vastu.

9. PÄEV

Eilne esikas tundub ikka veel nii uskumatu, aga olen õnnelik, et saame seda täna korrata… kuid kurb, et see on meie viimane kord.

Sättisime end valmis, pakkisime viimased asjad kokku, ja olime valmis teiseks etenduseks. Ka tänane etendus etendus läks sujuvalt ja võtsime sellest viimast. 

Peale seda oli palju õnne ja tänulikkuse pisaraid, sest see on lihtsalt kirjeldamatu, kui imeline tunne oli olla laval Eesti taasiseseisvumispäeval ning kõike koreograafide ja meie tehtud tööd Eestiga jagada. Kõige lõpetuseks muljetasime / rääkisime mõtteid, jagasime tänusid ja plaksutasime üksteisele ning sõime torti ja veetsime veel viimased hetked Rakvere Vallimäel. 

“Ütle mulle, et see oli uni, ütle mulle äratuskell” on meie viimase tantsu kõige viimased laulusõnad. Kui see kogemus oleks uni, siis see oleks see kõige magusam ja parem uni, millest sa ei tahaks mitte kunagi ärgata. Kuid see oli justkui uni päriselus. 

Antud hetkel olen ma nii õnnelik, et see oli kõike muud kui uni ja me saime seda päriselt ilmsi kogeda.

Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsulavastus “Udus või ilmsi” esietendus 19. augustil 2022 Rakvere Vallimäel. Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud võimsa energiaga kontsertetendusel kohtusid tants ja muusika. “Udus või ilmsi” tõi vaatajateni tantsijad Rakverest ja üle Eesti, kes peegeldasid elu, olu ja iseend läbi tantsu Rakvere Vallimäel. Muusikutena tegid kaasa räppar säm, Kelly Vask ja livebänd. Koreograafideks ja lavastajateks Kadi Aare ja Maarja Pruuli. 

PILDIGALERIID VAATA SIIT:

19. ja 20. augustil esietendus Rakvere Vallimäel üleriigilise Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsulavastus “Udus või ilmsi”.

Lavastuses osales 55 üle Eesti kokku tulnud tantsijat, räppar Säm ja laulja Kelly Vask, keda toetas live-bänd, mille koosseisu kuulusid Henri Erik Tammai, Mart Nõmm ja Kristjan Luik. Tantsulavastus oli pühendatud Eesti taasiseseisvumisele ja Eesti noortele, peegeldades minevikku, tutvustades nooruslikku olevikku ning vaadates ka tuleviku poole. 

Koolitantantsu Kompanii kaheteistkümnenda lennu tantsulavastuse koreograafid olid Kadi Aare ja Maarja Pruuli. Repetiitorina tegi lavastuses kaasa Kerstin Lõhmus ning lavakunstnik oli Evely Vahtramäe.

“Osalemine Koolitantsu Kompanii lavastuses andis mulle juurde enesekindlust, palju uusi sõpru ning kogemust, kuidas toimib nii paljude erinevate inimestega koos töötamine. Ma võtan endaga kaasa väga palju mälestusi – varajased ärkamised, koos söömised, pikad proovipäevad, õhtused piljardimängud ja koostantsimised,” jagas Koolitantsu Kompanii 12. lennu tantsija Elly Naigla. 

“Udus ja ilmsi” tõid Rakvere Vallimäel lavale Eesti Tantsuagentuur ja Rakvere Kultuurikeskus.

Toimetaja: Karmen Rebane

Tekst: Ilona Vapper

Koolitantsu Kompanii tantsulavastus
“Udus või ilmsi”
Koreograafia, lavastus: Kadi Aare, Maarja Pruuli
Muusikud: säm, Kelly Vask ja live-bänd
Repetiitor: Kerstin Lõhmus
Live-bänd: Henri Erik Tammai (trummid), Mart Nõmm (bass), Kristjan Luik (kitarr)
Lavakunstnik: Evely Vahtramäe
Esietendus 19. augustil Rakvere vallimäel

19. augustil esietendus Koolitantsu Kompanii tantsulavastus “Udus või ilmsi”. Antud lavastus oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale ning seda etendati ka pidupäeval, 20. augustil. 

Jõudsin esietendusele kohale täpselt siis, kui see oli juba mõned hetked kestnud. Õhtused päikesekiired langesid tribüünile, millel istusid nii eakad kui ka päris pisikesed inimesed. Curly Stringsi laulu “Kauges külas” saatel imbus Vallimäe treppidele üle 50 tantsiva noore, seljas õrnoranžikad särgid ja beežid püksid – tantsijate kostüüm sulas õhtupäikesega ühte. Lavakujundusena oli näha ka punakas toonis sohvat, tooli ning liivakuhja.

Juba esimestest hetkedest tundsin kehal kergeid külmavärinaid. Mass tõepoolest toimib. Hiljuti arutasime ühel seminaril tantsuõpetajatega, et tore oleks, kui lisaks rahvatantsu- ja võimlemispeole toimuks Eestis ka tänava- või kaasaegse tantsu pidu. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et taoline projekt on juba Koolitantsu Kompaniil käsil – erinevatest tantsukoolidest tulid kokku noored, kes nautisid liikumist, teineteise energiat ja suutsid väljendada oma ehedat tantsurõõmu.

Kuna tegemist oli siiski taasiseseisvumispäevale pühendatud lavastusega, kasutati tantsupeolikke võtteid. Näiteks tuldi lavale läbi treppide ning moodustati erinevaid jooniseid. Lavastuse teises pooles keerati särgid pahupidi ning neile olid kinnitatud kirivöö tükid. Huvitav oli jälgida, kuidas noored väljendavad eestlust läbi oma lavalise oleku. See avaldus läbi nende silmade sära, vaba oleku ning tugeva energia. 

Lavastus oli inspireeritud igapäeva elust ja olust. Näiteks kasutati lisaks sohvale lavakujunduses ka patju, mis viitasid kodusele olemisele. Lavastuse teises pooles oli igal tantsijal käes roosa õhupall, millelt võis leida erinevaid emotsioone. Ühes stseenis aga koguneti pika laua taha ning markeeriti pidutsemist. Tantsijad said mängida lavastuses iseennast ning liikuda loomulikult. 

Lavastuse koreograafia olid seadnud Maarja Pruuli ja Kadi Aare. Valdavalt kasutati tänavatantsulikku kehakeelt, millesse aga oli põimitud ka kaasaegset ning rahvatantsulikku liikumist. Tundus, et tantsijad valdasid antud stiile ning koreograafide ja tantsijate koostöö näis hästi töötavat.

Lavastust saatis bänd, mis oli kokku pandud just antud projekti jaoks. Esitatud lood olid noortepärased, kuid võis kuulda ka näiteks “Kungla rahvast”. Muusikal oli lavastuses väga oluline roll ning lauljad olid ka lavastusse etendajatena sisse toodud. Just helikujundus tekitas tihtipeale külmavärinaid ja mõjus paatoslikult. Lavastusse olid valitud mõjusad lood nii minevikust kui tänapäevast.

Noorele tantsijale on lavastusprotsessis osalemine kindlasti väga arendav ja inspireeriv kogemus. Suur osa tantsuharidusest on üles ehitatud üksikute tantsunumbrite õppimisele ning pikemat aega kestvaid ning läbiva teemaga tegelevaid lavastusi ei ole mõni tantsija võib-olla isegi varem vaatamas käinud. Etendaja rollis olemine kasvatab noores tantsijas veel enam kunstipärast mõtlemist ning kaasatuse tunnet.

Terve lavastuse vältel valitsesid pigem positiivsed emotsioonid. Nii palju räägitakse noorte vaimsest tervisest ning selle tumedatest külgedest, jättes tahaplaanile nende lõbusa oleku ning krutskid. Mulle tundus, et lavastus väljendas seda, et kuigi tumedad varjud ja mõtlik pool on meis kõigis, ei tohi lasta sellel võimust võtta. Koosolemises, pidevas edasi liikumises ja aususes peitub headus. Kokkuhoidmise tunne ja rõõmud lihtsatest asjadest on heaolu võti.

Toimetaja: Merit Maarits, ERR Menu